Järgmise nelja aastaga vähendatakse kaitsekulusid võrrelduna praeguse riigikaitse arengukava ja kaitseinvesteeringute programmiga (KIP) 114 miljoni euro võrra, rääkis kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) teisipäeval korraldatud pressikonverentsil. Järgmise (2022.) aasta kaitse-eelarve on küll 59,4 miljoni euro võrra suurem kui tänavuse aasta eelarve, kuid samas on see eelmise valitsuse koostatud RES-iga võrreldes siiski 16,6 miljoni võrra väiksem. Järgmistel aastatel on vahe senise kava ning uue RES-iga veel suurem.

Praeguseks on kindlalt teada kärpeid aastateks 2022-2025 kokku 71 miljoni euro mahus, kuid kuna valitsus ei ole veel kinnitanud katet 2025. aasta kaitseinvesteeringute programmile ning lisataotlused on jäänud rahuldamata, siis arvestuslikult ongi nelja aasta kärbe 114 miljonit.

Laanet rõhutas siiski ERR-ile, et valitsuse lähtekohaks on riigikaitse arengukavas kümneks aastaks ehk 2031. aastaks kõik planeeritu ellu viia. "Vahepealsed sammud võivad olla veidi aeglasemad, aga ühel hetkel ma loodan, et need saab teha ka kiiremini," ütles minister. Tema sõnul on arengukava otsustamine lükatud sügisesse, et uue info baasil otsustada, kui kiiresti ja milliste sammudega saab edasi liikuda.

Kärped personalilt ja abitegevustelt

Kärped saavutatakse kavandatavast aeglasema võimekuste arendamise, personali- ja majanduskuludelt, lubades samas hoida tegevväelaste senist palgataset suhtena Eesti keskmisesse palka.

Nii liigutakse pisut aeglasemalt praeguses, 2026. aastani kehtiva 10-aastase riigikaitse arengukavas planeeritud kaitsevõime eesmärkide saavutamise suunas ehk mõlema brigaadi väljaarendamises, merekaitses ülesehitamises ning maakaitse arendamises Kaitseliidu baasil.

Kaitseministeeriumi valitsemisala töötajate arvu vähendatakse umbes 270 inimese võrra, kellest suurusjärgus 200 on kaitseväe teenistujad, 40 Kaitseliidu ning ülejäänud kaitseressursside ameti ning muude asutuste teenistujad.

Samas kinnitas pressikonverentsil osalenud kaitseväe juhataja Martin Herem, et püütakse ikkagi kinni hoida eesmärgist, et tegevväelaste keskmine palk ületakse Eesti keskmist palka 30 protsendi võrra.

Samuti plaanitakse hoida kokku majandus- ja tegevuskuludelt, vähendades mitmete kaitsevõime seisukohalt kõrvaliste tegevuste eelarvet. Samuti plaanib kaitseministeerium loobuda kaitseatašeest Varssavis ja Thbilisis.

"Kaitseväe aastane personalikulu on suurusjärgus 110 miljonit. Kaitseministeeriumi eelarve on 650-700 miljonit. Ei ole mõeldav, et kärbete juures personal pihta ei saaks. Lihtsalt see ei ole nii võimalik, et me ei tohiks üldse hooneid kütta või autodega ringi sõita ja neid hooldada," rääkis Herem ERR-ile.

"Küll aga jääb õppuste arv ka tulevikus sama suureks, ehkki võib väheneda nendel osalejate arv," ütles kindral.

Lisaks saavad õppused laiema regionaalse mõõtme - nii hakkab järjest rohkem õppusi toimuma piiriülestena. Kaitseväe suurõppus Siil viiakse 2022. aastal esmakordselt läbi Eesti ja Lätis.

Jätkub relvastuse soetamine

Samas jätkuvad mitmed relvastuse soetamise programmid - relvastuse arendamiseks ning laskemoonavarude täiendamiseks investeeritakse aastatel 2021-25 kokku 382 miljonit eurot. Samuti on kavas suurendada Kaitseliidu koosseisu 6500 võitlejalt 9000-ni ning kasvatada ajateenistusse võetavate noorte arvu praeguselt 3500-lt 2025. aastaks 4000-ni.

Investeeringute raames hangitakse kaitseväele 120 mm miinipildujad, kaitseväelased saavad uue põlvkonna modulaarsed kuuli- ja killuvestid, jätkub automaatide väljavahetamine ning samuti jätkatakse liikursuurtükkide K9 Kõu hankimist – mõlemad brigaadid saavad 12 liikursuurtükki. Lisaks ehitab Eesti kaitsetööstus välja CV90 jalaväe lahingumasinate toetussoomukid ning kaitseväe soomusüksuste väljaõppevõimaluste parandamiseks ehitatakse keskpolügoonil välja soomukilasketiirud.

Merekaitse arendamist jätkatakse laevatõrje raketivõime loomisega ja meremiinide hankimisega, milleks on planeeritud 56 miljonit eurot. Eesti jätkab ka laevatõrje rakettide hankimist hoolimata sellest, et Läti, millega koos seda plaaniti teha, otsustas vahendite puudumise tõttu ühishankest loobuda.

"Laevatõrje rakettide ühishange koos Lätiga oleks olnud kindlasti poliitiliselt ja majanduslikult hea otsus. Kahju, et Läti seda praegu teha ei saa, aga kõige olulisem on, et Balti riigid siiski suudakas selle võimekuse välja arendada, kasvõi paar aastat hiljem" ütles kindral Herem. Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul võib Läti loobumine ühishankest tähendada Eesti jaoks mõningast kulude kasvu tulevikus.

Laanet lubas, et mereväe kolimise teema juurde tuleb valitsus tagasi uue riigikaitse arengukava ülevaatamise käigus tänavu sügisel. Seejuures on oluline, mida otsustatakse merevägede ühendamisega seoses ning kuna Miinisadama müüki kavas ei ole, tuleb leida vahendid 2025. aastal kaitseinvesteeringute programmi jaoks.

Luuret kärbitakse vähem

Laaneti sõnul otsustati luure- ja eelhoiatusega seotud kuludelt vähem kokku hoida, kuna see on praeguses julgeolekupoliitilises olukorras prioriteetne valdkond.

Kindral Herem kinnitas ERR-ile, et kaitsevägi ei ole loobunud plaanidest kasutada kaitsevõime arendamisel senisest rohkem kosmosetehnikat. "Satelliidipilti kasutatakse ka juba praegu eelhoiatuses ja luures, küll rahvusvahelise koostöö raames, aga ka sisreriiklikult," rääkis kaitseväe juhataja. "Küsimus on, mis tempos seda arendada saab," lisas ta.

Õhuturve võib kolida Tallinna

Kaitseinvesteeringute kavas on plaanitud renoveerida Ämari lennurada, mis tagab, et liitlaste lennukid on ka edaspidi valmis siia tulema ja õhuturvet tagama.

Renoveerimise ajal tuleb jätkata õhuturbemissiooniga Tallinna lennuväljal, mis tähendab mõningaid investeeringuid ka selle taristusse.

Orkester saab võimaluse teenida omatulu

Rääkides kaitseväe orkestri viimisest sõjamuuseumi alla, märkis Herem, et orkestrilt oodatakse jätkuvalt kaitseväele olulistel üritustel osalemist ning kaitseministeerium tagab olulisemate sündmuste pidulikuks tähistamiseks ka püsirahastuse. Lisaks tagab kaitseministeerium orkestrile pillid ja prooviruumid. Kuid vabal ajal saavad pillimehed - küll mitte kaitseväe vormis - teenida muuseumile omatulu.

Isamaa eestseisus: kaitseminister väärib umbusaldamist

Teisipäeva õhtul kogunenud Isamaa eestseisuse leidis, et teade, mille järgi kaitsevaldkond koondab 270 inimest, on ilmselge põhjus kaitseminister Kalle Laaneti umbusaldamiseks.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder meenutas, et Laaneti senised väited on osutunud valeks.

"Enne riigieelarve strateegia tutvustamist väitis kaitseminister, et kaitsekulusid ei vähendata. Tänaseks teame, et võrreldes eelmise RES-iga vähenevad panused julgeolekusse kümnete miljonite eurode võrra. Seejärel väitis kaitseminister, et kärped ei tule Eesti kaitsevõime arvelt. Nüüd on kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem öelnud, et koondamised kaitseväes puudutavad ka tegevväelasi ja kaitseliitu," ütles Seeder.

Isamaa eestseisus leidis, et kaitseminister Kalle Laanet on avalikkusele valetanud ning valitsuse plaanitavad kärped tulevad Eesti riigi julgeoleku ja kaitsevõime arvelt, mistõttu teeb eestseisus ettepaneku Laaneti umbusaldamiseks.

"Eesti riigikaitse ja inimeste kaitsetahe põhineb mitmel tugisambal. Nendeks tugisammasteks on konkreetseid investeeringuid, kaitseväe personal, kaitseliit, diplomaatia ja välisesindused ning olulised riiklikud sümbolid. Kaitseminister, kes ei suuda seista oma juhitava valdkonna eest ning nõrgestab oma otsustega Eesti julgeolekut, ei saa ametis jätkata. Koondamised kaitseväes ja kaitseliidus on vastuvõetamatud. Need kärped tulevad Eesti kaitsevõime arvelt. Praeguses keerulises julgeolekuolukorras ei tohi valitsus Eesti riigikaitse kallale minna," märkis Isamaa eestseisus pressiteates.