"Viis kuud on varsti see valitsus ametis olnud, aga kaitseminister oma valitsemisalas toimuvast vist küll ülevaadet ei oma. See on üks, mis on ilmselge, sest nii ebakindlalt kui kaitseminister on riigikogu ees esinenud, selgitanud ka muudatusi, selgitanud ka kärpeid. Ja ma ütleks mitte ainult ei oma ülevaadet, vaid ka teadlikult on vassinud ja valetanud, sest mõni nädal tagasi arupärimisele vastates kaitseminister ütles, et kärped ei puuduta võimekuste vähendamist, kärped ei puuduta kindlasti personali," rääkis Seeder "Esimeses stuudios".

"Mis tänaseks on selgunud? Võimekuste vähendamine on reaalsus, personal - 270 inimest, sealhulgas, juhin tähelepanu, 40 inimest Kaitseliidust. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitse organisatsioon. See on ikkagi väga otsene löök laiapindsele riigikaitsele ja kaitsetahtele," lisas ta.

Seedri sõnul kohtus ta kolmapäeval EKRE ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajatega, et arutada Laanetile umbusaldusavalduse esitamist. Seedri sõnul lubasid erakonnad seda mõelda ning annavad ehk lähiajal vastuse.

Seeder oli kriitiline kogu valitsuse kärpeplaanide suhtes.

"Kui laiemalt vaadata, mitte ainult jääda kinni kaitseministeeriumi valitsemisalasse, siis raske on isegi öelda nendele kärbetele märksõna. Mulle tundub, et nagu kollektiivne tarkus on sageli suurem kui ühe inimese tarkus, nii ka kollektiivne rumalus võib olla suurem kui ühe inimese rumalus," rääkis ta.

"Kui me vaatame neid kärpeid, lisaks kaitseministeeriumi valitsemisalale võetakse see õnnetu seitse miljonit huvihariduse pealt, mis puudutab haridussüsteemi, lastega peresid. Siis mõni miljon, mis puudutab eluasemepoliitikat ehk eluasemelaenu intresside hüvitamist - 140 000 inimest möödunud aastal. Ja samal ajal jätkatakse 35 miljoni euro eest keskkonnaministeeriumile kontorihoone ehitamist," kommenteeris Seeder.

Seeder: EKRE-le ei saa jääda konservatiivse poliitika monopol

20. juunil kandideerib Seeder uuesti Isamaa esimeheks. Talle pakub konkrentsi erakonna Parempoolsete ühenduse esindaja Lavly Perling.

Seeder ütles, et lisaks vaidlustele erakonna sees, mis on suurkogu eel tavapärased, on kaalul ka põhimõttelised maailmavaatelised valikud.

"Ei saa salata, et erakonnas on ka inimesi, kes arvavad, et väärikat, rahvuslik-konservatiivset poliitikat viljeleva erakonna asemel peaks Isamaa muutuma oluliselt liberaalsemaks ja peaks tegutsema hoopis teises tiivas, kus täna tegutsevad sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, Reformierakond," rääkis ta.

"Seedri juhitud Isamaa on kindlasti ka tulevikus rahvuslik-konservatiivne erakond, mis ei tähenda, et oleme vanameelne, suletud. Ka konservatiivne maailmavaade, nagu teisedki, on arenev, näeb maailmas toimuvaid muudatusi. Aga see ei tähenda, et me oleme kuidagi kivistunud. See oleks kogu Eesti poliitikale väga halb samm. Sest mis juhtub, kui Isamaa ka peaks muutuma liberaalseks, kus juba mitu erakonda on ees? See tähendab ju seda, et EKRE-le jääb konservatiivse poliitika monopol Eestis. Ma arvan, et see pole hea," lisas ta.