"Rahva teenrid": presidendivalimised pingestavad taas koalitsiooni
Nii nagu viis aastat tagasi, on ka tänavu presidendivalimiste eel selle ümber toimuv pingestamas koalitsiooni toimimist. Reformierakond püüab seekord vältida olukorda, mis nad toona opositsiooni viis, tõdesid osalejad Vikerraadio saates "Rahva teenrid".
Saatejuht Mirko Ojakivi leidis, et kui seni oli presidendivalimiste surve Keskerakonna peal, sest Jüri Ratas pidi otsustama, kas ta soovib kandideerida või ei, siis Keskerakond võttis oma nädala keskel tehtud avaldusega pinge maha ning nüüd lasub see peaministri õlul, kes lubas ise sobiva presidendikandidaadi otsingutega tegelda.
"Ratas on sügiseni väga mugavas positsioonis, et mis te minult küsite, Kallas lubas sobiva kandidaadi leida," ütles Ojakivi Ratase võimaliku ajavõidu ja pinge alt vabanemise kohta.
Nii on Jüri Ratas tõmmanud nagu rattasprindivõistlustel end grupi lõppu, kust saab teiste tuules õigel hetkel vähese lisavaevaga lõpuspurti tegema söösta, grupist möödudes.
Urmas Jaagant põhjendas Keskerakonna avaldust tõdemusega, et Reformierakonna täielikule toetusele Riigikogu salajasel hääletusel nende kandidaadile loota ei saa ning seetõttu ei tahtnud erakond Jüri Ratasega seda riski võtta.
Jaagant tõdes, et ehkki rahvas presidenti valida ei saa, olid viie aasta tagused nn suvetuurid asjakohased, sest tõid kaasa sisukaid debatte ning inimestel tekkis mingi ettekujutus kandidaatidest. Et toonane asjade kulg tõi kaasa aga selle, et keegi presidendirallis osalenud kandidaatidest valituks ei osutunud, mis põhjustas erakondade seas paraja šoki, on nüüdseks jõutud teise äärmusesse ja mingitest turneedest kuulda ei ole ning kõik hoiduvad olemas esimesed, kes oma kandidaadi avalikkuse ette puremiseks välja panevad.
Krister Paris leidis, et nii tekibki üldsusel tunne, et president valitakse kusagil tagatubades ära ja president ei muutu neile omaks.
"Keegi ei taha pead oma urust välja pista. Pilgud on valijameeste kogu peal, oodatakse, kes on see kamikadze, kes esimesena pea välja pistab," kirjeldas Jaagant.
Erakonnad on ilmselt aru saanud, et riigikogus presidenti ära valida ei õnnestu, mistõttu pannakse panused valijameestekogule.
Ojakivi siiski ei välistanud, et Ratas vahetult enne valimisi Keskerakonna kandidaadina siiski uuesti tagasi tuuakse.
"Keskerakond sai aru, et sellise survega Ratasest presidenti ei saa, võttis aja maha, vaatab ruumist välja ja siis ruumis ringi ja ühel hetkel võib Ratas peeglisse vaadates avastada, et ohoo, president vaatab vastu," kirjeldas Ojakivi.
Krister Paris leidis, et kui Kersti Kaljulaid tahaks teiseks ametiajaks tagasi kandideerida, oleks tal siiski loogiline oma kandideerimissoov praegu teatavaks teha ning ta jätaks selle tegemata üksnes juhul, kui ta tegelikult ei soovi jätkata.
Jaagant arvas, et Ratas ja Kaljulaid on ainsad kandidaadid, kes 95-protsendilise tõenäosusega riigikogus ära valitaks. Kuna aga riigikogus läbikukkumine mõjuks mainele halvasti, siis ei hakka nad praegu oma kandideerimissoovist veel teada andma.
"Ratas mängib praegu aega, vaatame, kelle närv kauem vastu peab mitte esile tulla," ütles Jaagant, kelle hinnangul vale ajastus võib maksta presidendikoha.
Ojakivi hinnangul aga ei saa kaotada midagi, mida polegi olnud.
"Poliitiku eesmärk on valijatele meeldida, olla pildis. Ega Reps midagi halba omale kandideerimisega eelmisel korral ei teinud," põhjendas Ojakivi, meenutades, et Reformierakonnale lõppes viie aasta tagune presidenditrall aga otsejoones opositsiooni siirdumisega. Seetõttu ütles peaminister Kaja Kallas välja, et seekord soovitakse vältida olukorda, kus koalitsioonijõud riigikogus presidendikandidaadi pärast tülli lähevad.
Jaaganti hinnangul tõstab kogu olukord Kersti Kaljulaidi šansse osutuda tagasivalituks, sest tüllimineku vältimiseks võivad koalitsioonipartnerid kokku leppida, et kõige mõistlikum on, kui praegune president jätkab.
"Hämmastab, et kui räägitakse, et kuna rahvas ei vali, see on kõrvaline valimine, siis sel on alati nii tohutu mõju sisepoliitikale. Seda pinget on tajuda, liiva viskab rataste vahele üha rohkem," ütles Jaagant.
Seda, et suhted on koalitsioonierakondade vahel juba teravamaks muutunud, annab tunda mitmel rindel. Näiteks on Reformierakonna juhid pidanud oma liikmetele meelde tuletama, et nad ei solvaks Jüri Ratast. Seega teevad kasvavad pinged Reformierakonnale muret, tõdes Ojakivi, lisades, et ega Ratas oma teemapüstitustega ka koalitsiooni püsimist lihtsaks tee - nii õlitehase rajamine, Narva elektrijaamade võimsuse küsimus kui ka eelarvekärped on kõik poliitilised küsimused, mis ühel hetkel vajavad otsuseid.
Jaaganti hinnangul aga venitatakse poliitiliste otsustega seni, kuni presidendivalimiste küsimus on üleval, mistõttu muid teemasid ja pingeid üha kuhjub, nii et ühel hetkel võib olla neid väga keeruline juba lahendama hakata.
"Olukord mustas kastis kisub väga tuleohtlikuks," tõdes Ojakivi valitsuse seisu.
Toimetaja: Merilin Pärli