Toomas Sildam: debatt maksureformi üle ja kohalikud valimised

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaja Kallas ja Jüri Ratas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Oleks väga huvitav, kui Reformi- ja Keskerakond hakkaksid ühiselt otsima vastust, kas ja millist maksureformi Eesti vajaks, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.

Erakonnad rivistuvad kohalike omavalitsuste valimisteks. Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja EKRE avalikustasid enda valimisprogrammid, kus on nii üleriiklikke sõnumeid kui ka lubadusi valdade-linnade elu paremaks korraldamiseks.

Selle varjus vaatavad erakondade juhid aga 2023. aasta märtsikuu algusesse, parlamendivalimiste poole, ja… räägivad maksureformist.

Vaid EKRE lubab enda toetajatele, et ei kehtesta uusi makse ega tõsta olemasolevaid, kuid toetab regionaalseid maksuerinevusi kohalikele ettevõtjatele.

Seevastu Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles suurkogu kõnes, et üle ei tule vaadata ainult riigi kulud, aga ka tulud, aeg on loobuda dogmadest ja Eesti vajab asjalikku arutelu maksusüsteemi üle. Ta kordas, et praegune valitsus on leppinud kokku maksurahus, kuid riigikogu valimiste eel võiks just maksureform olla debattide keskmes.

Samal teemal rääkis enda erakonna üldkogul sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar. Et riik ei kärbuks järjest võimetumaks, tuleb hakata otsima neid kohti, kus on võimalik saada suuremat tulu. Tal oli ka konkreetne näide: kui lastelt tahetakse võtta huviharidus, võiks valik olla maksustada luksusautod.

Isamaa esimehe kandidaat Lavly Perling on samuti maksudebati õhutajate seas, kutsudes tegema kõigi elujärje parandamiseks raskeid Eesti huvidest lähtuvaid otsuseid, mis tema sõnul tähendab ka maksureformi, kõrvuti tervishoiu- ja haridusreformiga.

Kui 2016. aasta sügisel lõid Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa valitsemiseks käed, oli koalitsioonikõnelustel jutuks nii tulu- kui ka käibemaksu võimalik tõstmine. Lõpuks lepiti kokku 500-euroses tulumaksuvabastuses ja sissetulekust sõltuvas, kuid paljudele keerulisena tundunud "maksuredelis".

Septembris 2019 üritas Keskerakonna esimees Jüri Ratas, toonane peaminister, algatada laia diskussiooni maksupoliitika üle, heites ette, et seni on Eesti ühiskond ja poliitika vaadanud maksuküsimusi väga ühekülgselt, isegi dogmaatiliselt.

"Debatt maksusüsteemi ümber!" võimendas Keskerakond oma esimehe algatust sotsiaalmeedias, korrates, et peaminister Ratase sõnul on aeg alustada Eesti ühiskonnas maksuarutelu.

Kuid siis teised parteid Keskerakonnaga kaasa ei läinud.

Nüüd, fantaseerides, oleks väga huvitav, kui ühisesse valitsusse jõudnud Reformi- ja Keskerakond hakkaksid ühiselt toetatud presidendikandidaadi kõrval otsima ka ühiselt vastust, milliseid maksumuudatusi Eesti vajaks, kas näiteks mingite määrade muutmist või varamaksude kaalu suurendamist, nagu soovitab OECD.

Aga tegelikult, miks nii ei võiks minna? Oleks päris riigimehelik. Jutumärkideta.

Kuidas see kõik on aga kohalike valimistega seotud? Otseselt, sest maksuarutelu viib varem või hiljem teemani, kuidas suurendada omavalitsuste tulubaasi.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: