Riik tahab inimeste biomeetrilised andmed kokku koondada
Riigikogu menetluses olev seaduseelnõu annab rohelise tule kodanike biomeetriliste andmete koondamiseks ühte suurde infobaasi. Neljapäevase Eesti Päevalehe väitel plaanitakse ka lihtsustada politsei ligipääsu andmetele, aga siseministeeriumi kinnitusel on eesmärk andmeid efektiivsemalt kasutada, kuid neile ligipääs ei lihtsustu. EKRE on eelnõu vastu ja proovib riigikogus selle menetlemist takistada.
Juba ammu ei piisa uut passi tehes fotost ja antud allkirjast, vaid dokumenti taotledes tuleb anda ka oma mõlema käe sõrmejäljed. Nüüd soovib riik nii siin kui ka mujal kogutud biomeetrilised andmed panna kokku ühte suurde andmekogusse, et kogutut oleks lihtsam kasutada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e ühe eesmärgina esitletakse võimalust kiiremini kuritegusid lahendada. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus täpsustas, et praegune muutus on siiski vaid tehnilist laadi, sest seaduslik õigus kriminaaluurimistes samu andmeid kasutada on politseil juba 2012. aastast.
"Küll aga ilma ABIS-e andmekogu loomata oli see väga ebaefektiivne. Nüüd tekib tõesti võimalus seda varem antud õigust ka efektiivselt kasutada," lisas Annus.
Kusjuures Annuse sõnul ei muutu ka tingimused, mis lubavad andmeid kasutada.
"Kriminaalmenetluse raames on võimalik ABIS-e andmeid kasutada üksnes prokuröri loal ja üksnes tõesti raskete kuritegude uurimisel ja neid reegleid ei ole kavas muuta," rääkis ta.
Vandeadvokaat Leon Glikman ütles, et andmete kasutamine raskete kuritegude puhul on õigustatud, kuid tema hinnangul peaks loa andma kohus.
"Mõte on lihtsalt selles, et õiguskaitseorganid ei saaks lihtsalt ligi inimese privaatsetele andmetele, vaid et oleks ees mingi filter, et kohus kontrolliks, kas selline riigipoolne sekkumine on ülekaalukas," selgitas Glikman.
Uue andmebaasi vastu on riigikogus aga EKRE, kes tegi selle kasutamist võimaldavale seaduseelnõule enam kui 100 muudatusettepanekut.
"Kas on vaja lihtalt IT-ettevõtetele tööd saada või ma ei tea, miks neid andmeid kogutakse, kuhu neid kavatsetakse edastada, kelle jaoks? Kas tahetakse veel suurem tsensuur ja kontroll meile teha ja niimoodi inimeste õigusi rikkuda, põhiseaduslikke õigusi? Sest see ei ole põhjendatud, selline andmebaas," selgitas riigikogu liige Kert Kingo.
Reedel jätkatakse riigikogu põhiseaduskomisjonis EKRE muudatusettepanekute hääletamist ja riigikogu suurde saali jõuab eelnõu järgmise nädala kolmapäeval.
Toimetaja: Merili Nael