Adamsonsi saadikupuutumatuse äravõtmise poolt hääletas 69 seimi liiget, vastu oli viis ja neli jäi erapooletuks, teatas Läti ringhäälingu uudisteportaal lsm.lv.

Adamsons on lisaks kaitsekomisjonile ka siseküsimuste komisjoni ja korruptsioonivastase komisjoni liige, kuid tal ei ole riigisaladuse luba, vahendas lsm.lv uudisteagentuuri LETA.

Läti televisooni mitteametlike andmete kohaselt on Adamsonsi kahtlustamise aluseks riigi julgeolekuameti fikseeritud 43 episoodi.

Adamsons ise ütles seimi istungil, et tal ei ole vähimatki aimu, milles teda kahtlustatakse. "Ma ei tunne endal mingeid patte olevat. Mida ka seim ei otsustaks, mul on raske kommenteerida seda, mida ma ei tea. Mul pole mitte kõige vähematki ettekujutust, mida mulle inkrimineeritakse," ütles saadik parlamendi istungil.

Adamsons lisas, et teda ei kutsutud seimi mandaatidekomisjoni istungile, kus tema küsimust arutati ning ta ei ole ka tutvunud peaprokuröri kirjaga.

Seimi mandaatide, eetika ja avalduste komisjonile laekunud kirjas soovitakse õigust korraldada läbiotsimine Adamsonsi kodus ja töökohal ning ta kinni pidada.

Adamsons on ka varem probleemidesse sattunud

Neljapäeval esitatud kahtlustus ei ole kaugeltki mitte esimene kord, kui Adamsons on konfliktsetesse olukordadesse sattunud.

Adamsons (sündinud 1956) on lõpetanud 1979. aastal Kiievi Kõrgema Mereväekooli ning pärast seda töötas ta Kaug-Idas Nõukogude Liidu piirivalvevägedes, selgub Wikipediast. 1992. aastal naasis ta Lätisse ja 11. novembrist 1994 kuni 12. detsembrini 1995 oli ta peaminister Maris Gailise valitsuses siseminister.

1995 valiti ta Läti Tee nimekirjas seimi liikmeks. Olles parlamendi liige, tuli ta 1996. aastal seimi hoonesse laetud relvaga, mis viis selleni, et Läti parlament keelas oma hoones tulirelvad.

1998. aastal teatas Läti Põhiseaduse Kaitse Büroo (sisejulgeoleku kaitse asutus - toim.), et kuna Adamsons on töötanud NSV Liidu piirivalvevägedes, mis allusid NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteele (KGB), siis ei saa ta enam kandideerida riigiametisse. 2002. aastal lükkas valimiskomisjon Adamsonsi seimi kandideerimise dokumendid tagasi. Adamsons kaebas otsuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse. 2008. aastal otsustas kohus, et Läti riik on Adamsonsi õigusi rikkunud ja peab talle 10 000 eurot valuraha maksma. Läti kaebas otsuse edasi, kuid oktoobris 2008 otsustas kohus edasikaebust mitte menetleda.

Seimiliikmena uuris Adamsons mitme kõrge riigiametniku korruptsioonijuhtumeid. Ta oli ka 1999. aasta pedofiiliaskandaali uurimiseks moodustatud seimikomisjoni esimees. Adamson süüdistas pedofiilias muu hulgas ka peaminister Andris Škelet ja justiitsminister Valdis Birkavsit. Kuna uurimine nende süüd ei tuvastanud, üritati Adamsonsilt võtta saadikupuutumatus, et tema vastu kriminaalasi algatada. Häältega 41 poolt ja 47 vastu ei läinud see läbi. 2006. aastal mõisteti Adamsonsile valesüüdistuste eest 11 700 latti trahvi.

2011. aastal põhjustas aga furoori Adamsonsi ütlus, et lätlased ja venelased on lähedased, kuna kuuluvad mõlemad valgesse rassi. "Ma olen alati uskunud, et valge rassi liikmetena suudame leida üksmeele, kuna meil on sarnane mõtlemine," ütles Adamsons.