Eelmine koalitsioon kiitis heaks eelnõu, mis võimaldaks korraldada taastuvenergia vähempakkumisi nii, et neil saaks ka osaleda juba valmis ehitatud tootmisvahenditega. Üldjoontes peaks see võimaldama odavama dotatsiooniga täita taastuvenergia nõudeid. Ehk puidust toetusega elektrit toota.

Eelnõu küll näeb ette korraldada olemasolevate tootmisvahendite kasutamiseks vähempakkumise, kuid sisuliselt osaleks ainult Eesti Energia. Ka elektrifirma kommunikatsioonijuht Priit Luts ütles, et Eest Energial huvi on olemas. "Seaduse jõustumise korral on potentsiaalselt võimalik põletada vähem põlevkivi elektriks ja suurendada tootmises puidujäätmete osakaalu ehk toota rohkem taastuvelektrit ja -soojust," ütles Luts.

Narvas puidust taastuvenergia tootmine võiks ka vähendada survet Narva kütmise hinnatõusule, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Saks. Narva linna küttev Balti Elektrijaama 11. energiaplokk kasutab põhikütusena põlevkivi ja heitmete hinnatõus suunab seal soojahindu tõusma.

Koalitsiooni vahetudes ja Reformierakonna võimule tulekuga on eelnõu seisnud, sest poliitilist konsensust edasi minekuga ei olnud. Nüüdseks on koalitsioon kokkuleppele jõudnud. Võrreldes varasema eelnõuga plaanitakse näiteks hankida biomassist toodetud taastuvenergiat kolme aasta asemel kahe aasta jooksul.

Riigikogu majanduskomisjoni juht, reformierakondlane Kristen Michal ütles, et koalitsioon on kokku leppinud. Ta lisas, et majanduskomisjon hakkab eelnõud ja muudatusettepanekuid tuleval esmaspäeval arutama ja siis ka hääletab. Teisele lugemisele võiks eelnõu jõuda kolmapäeval.

Opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Jevgeni Ossinovski on eelnõu ja selle menetluse suhtes kriitiline. Ossinovski hinnangul ei tohiks Eesti Energia biomassist toetusega taastuvenergiat toota ja kindlasti mitte plokkides, mis ei ole seotud Narva linna kütmisega, ehk Auveres.

Lisaks ei pea Ossinovski heaks stiiliks, kuidas seadust kiirkorras menetletakse. Tema sõnul oleks vajalik Eesti Energiale puidust elektri tootmise toetamiseks laiemat debatti, mida ei saa pidada, kui muudatused viiakse järsult ja sisuliselt üleöö sisse.

Plaanitav enampakkumise maht – 500 gigavatt-tundi aastas on Eesti taastuvenergiast arvestatav hulk. Möödunud aastatal toodeti eestis 2224 gigavatt-tundi ehk 2,2 teravatt-tundi taastuvenergiat, lähtub võrguhalduri Elering statistikast. Elektrit tarbiti Eestis möödunud aastal 8,4 teravatt-tundi.

Rahaliselt kavandatakse eelnõuga maksta taastuvenergia eest kuni kümme eurot megavatt-tunnilt ja summaarselt viis miljonit eurot aastas ehk kokku kuni kümme miljonit eurot. Toetuse saamine sõltuks ka elektri hinnast ja hinnatasemel 60 eurot megavatt-tunnilt enam toetust ei saaks. Majandusministeeriumi hinnangul oleks eelnõus ette nähtud tingimustel võimalik põletada vaid puidujääke, millega midagi muud teha ei ole.