Uku Lilleväli: elektrituruseaduse muutmise silmakirjalik kulg

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Uku Lilleväli Autor/allikas: Erakogu

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõus on tehtud Eesti Energia jaoks endiselt erand, millega viimane saab maksumaksja toel põletada puitu vanades põlevkivielektrijaamades, mis ei vasta hetkel energiamajanduse korralduse seaduses määratud tõhusa koostootmise nõuetele, kirjutab Uku Lilleväli.

Kas sina riigikogulasena hääletaksid seaduseelnõu poolt, mille mõjusid pole adekvaatselt hinnatud ega kirjeldatud? Aga eelnõu poolt, mis on suunatud vaid ühe turuosalise hüvanguks, mitte sektorile laiemalt? Kas sinu käsi tõuseks toetama eelnõud, mida sina ja su erakond aasta varem kiivalt kritiseerisite ja mille puhul on samad kriitikapunktid asjakohased ka nüüd?

Just selliste vastuolude lainel on riigikogus praegu kiirkorras edasi liikumas elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille abil tahetakse Eesti Energiale peale maksta kuni kümme miljonit eurot, et ettevõte saaks maksumaksja rahaga ajada ahju sadu tuhandeid tihumeetreid puitu.

Nimelt kutsus Reformierakonna esindaja ja riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal möödunud nädala lõpus kokku komisjoni erakorralise koosoleku, et kiita eelnõu heaks kiirkorras juba sel nädalal. Iroonilisel kombel olid just Reformierakonna esindajad möödunud aastal opositsioonis olles plaani ühed suurimad kriitikud.

Konkurentsi kahjustamine

Näiteks kritiseerisid nii eelnõu taasavanud Michal, nüüdne maaeluminister Urmas Kruuse kui ka mitmed teised reformierakondlased eelmise aasta 6. mail riigikogus eelnõu esimesel lugemisel, et planeeritud meede on mõeldud üksnes ühele turuosalisele, mistõttu see kahandab konkurentsi ja pole mõistlik. Eelnõu soosib aga endiselt vaid Eesti Energiat.

Lisaks rõhutas praegune rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus toona, et eelnõus toetatakse taastuvenergia eesmärkide täitmist põlevkivielektrijaamades puidu ebaefektiivse põletamise kaudu, selmet soodustada näiteks tuuleparkide rajamist.

Eelnõus on tehtud Eesti Energia jaoks aga endiselt erand, millega viimane saab maksumaksja toel põletada puitu vanades põlevkivielektrijaamades, mis ei vasta hetkel energiamajanduse korralduse seaduses määratud tõhusa koostootmise nõuetele.

Eiratud keskkonnamõjud

Nüüdne peaminister Kaja Kallas tõstatas esimesel lugemisel, et eelnõus ei kirjeldata meetmeid ega ressursse, millega tagada, et subsideeritud puit poleks kõrge kvaliteediga või kasutatav teistel otstarvetel.

Kuigi Kristen Michal toonitas esmaspäeval ERR-ile, et uuendatud eelnõu kohaselt saab subsideeritud biomassina kasutada vaid madalaima kvaliteediga puitu, puuduvad endiselt viited piisavatele järelevalve mehhanismidele ja ressurssidele, mis annaksid kindlust, et ahju ei jõuaks näiteks loodusväärtuslik puit või puit kõrge kaitseväärtusega metsadest.

Samamoodi kinnitas Kallas käesoleva aasta algul, et toetuste maksmine puidu põlevkivikateldes põletamiseks pole hea Eesti metsa ega looduse seisukohalt. Eelnõu seletuskiri käsitleb riigitoe andmise mõjusid keskkonnale puudulikult ja eirab puidu tööstuslikus mahus põletamise kahjulikku mõju kliimale ja õhukvaliteedile.

Üksikud viited keskkonnakahjudele on aga vastuolulised. Näiteks tuuakse ühelt poolt välja, et kavandatav riigitoetus ei soosi üksnes puidu põletamise eesmärgil raieid teostama, aga teisalt viidatakse, et eelnõu toel soovitakse raiemahtusid kasvatada ja puitu hankida ka seni kasutust mitteleidnud aladelt.

Seletuskirja keskkonnamõju peatükis pole kirjeldatud, milliseid eelduseid, analüüse või teadustöid on arvesse võetud, ning kirjeldatu ei anna alust järeldada, et eelnõu mõju keskkonnale on väike.

Sisukamate mõjude hindamiseks tuleks tugineda muuhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse analüüsile "Puitbiomassi kasutamine energiatootmiseks EL-is", millele tellis eestikeelse tõlke riigikogu ise ning mis peaks olema mõeldud just selliste eelnõude keskkonnamõju paremaks mõistmiseks.

Meelest ei tohi lasta ka fakti, et puidupõletus on süsinikuneutraalne vaid poliitiliste kokkulepete tõttu. Tegelikkuses hakkab Eesti Energia korstnatest süsinikuheitmeid kliima täiendavaks kuumendamiseks tekkima isegi rohkem, kui põlevkivi kasutades.

Vastuoluline kannapööre

Kui eelnõu peaks Reformierakonna esindajate toetusel praegusel kujul tõesti heaks kiidetama, oleks erakonna järsk rollimuutus eelnõu tugevast kritiseerijast selle soodustajaks vastuoluline ja ilmestaks erakonna seisukohtade nõrkust.

Praegust olukorda on võimalik aga ümber pöörata, tagades, et enne eelnõu edasiliikumist oleksid selle keskkonnamõjud põhjalikult hinnatud, keskkonnakahjusid minimeerivad meetmed ja ressursid tagatud ning et kavandatud riigitoele kvalifitseeruksid ka teised turuosalised ja taastuvenergialiigid.

Kui elektrituruseaduse muutmisega senisel kujul siiski edasi liigutakse, oleks avalikkusel vähemalt hea teada, millise vorstikauplemise käigus Reformierakond oma põhimõtted maha müüs. Kas Keskerakond loobub nüüd Eesti Energia uuest õlitehasest, kas metsanduse arengukavas määratakse jätkusuutlik raiemaht või antigi niisama loobumisvõit?

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: