Eesti ootab NATO tippkohtumiselt kinnitust USA kaitsele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Brüssel NATO tippkohtumise ootuses. Fotol NATO lipp Cinquantenaire´i triumfikaare all. Autor/allikas: NATO

Esmaspäeval toimub Brüsselis NATO 2021. aasta tippkohtumine. See on esimene kord peale pandeemia algust, kui 30 liitlase riigi-ja valitsusjuhti, nende seas ka USA president Joe Biden, kogunevad taas füüsiliselt ühise laua taha. Tippkohtumisel juhib Eesti delegatsiooni peaminister Kaja Kallas.

"Eesti prioriteediks Brüsseli tippkohtumisel on kinnitus liitlaste ühtsusele ja Ameerika Ühendriikide täielikule pühendumisele Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule ja kollektiivkaitsele, samuti otsused NATO kaitse- ja heidutushoiakut edasi tugevdada," ütles välisministeeriumi välispoliitika asekantsler Rein Tammsaar. 

Seekordse tippkohtumise sümboolne teravik on Atlandi-ülese sideme taaskinnitamisel: NATO kaalukaima liitlase Ameerika Ühendriikide presidendi John Bideni osalemine rõhutab USA pühendumist liitlassuhetele ja NATO kollektiivkaitsele. 

"NATO on jätkuvalt kriitilise tähtsusega Euroopa ja Eesti julgeolekule. Kollektiivkaitse on ja jääb NATO põhiülesandeks. Ei tasu unustada, et kollektiivkaitse,  NATO aluslepingu artikkel 5 ja NATO vihmavari laiemalt tagavad meie vabaduse ja heaolu," ütles Eesti suursaadik NATO juures Kyllike Sillaste-Elling.

"Eesti järgib kahe protsendi reeglit - ootame seda ka teistelt liitlastelt, ühtlasi toetame NATO 2030 otsuste raamistikus NATO ühisrahastuse suurendamist. Varasematel tippkohtumistel antud lubadused ja otsused kehtivad, sealhulgas liitlaste lubadus kulutada rohkem kaitsele selleks, et NATO püsiks sõjaliselt tugev ja tõhus," lisas Sillaste-Elling.  

Välisministeerium märgib, et tähelepanu eelarvele on oluline ka seetõttu, et alliansil tuleb oma põhiülesannete täitmisel arvestada üha enam uute tehnoloogiate plahvatusliku arenguga kaasnevate riskide ja võimalustega.

Tippkohtumisel kiidetakse NATO 2030 dokumendi raames heaks ka NATO innovatsioonikiirendi loomine, mis võimaldab era- ja avaliku sektori koostööd ning iduettevõtete kaasamist, et tuua uued tehnoloogiad NATO võimearendusse.

Allinanss asub ka ette valmistama samme, et vähendada oma tegevuse kliimamõju. 

Välisministeeriumi kinnitusel toetab Eesti jätkuvalt NATO avatud uste poliitikat. "Tippkohtumiselt ootamegi kinnitust, et NATO avatud uste poliitika jätkub," seisis teates.

Esmaspäeval Brüsselis toimuval tippkohtumisel võetakse vastu terve rida dokumente, mis loovad raamistiku alliansi edasiseks arenguks ja tegevuseks.

Kohtumisel kinnitatakse traditsiooniline ühiskommunikee ja 30 riiki peavad jõudma kokkuleppele NATO 2030 tegevuskavas. Eraldi dokumentidena pannakse paika ühine nägemus NATO ja liitlaste kerksuse tugevdamiseks, samuti võetakse vastu NATO kliima ja julgeoleku tegevuskava. Värske pilguga vaadatakse üle NATO küberkaitsepoliitika.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: