"Kuni Venemaa ei ole demonstreerinud vastavust rahvusvahelise õigusega ja oma rahvusvaheliste kohustuste ja vastutustega, ei saa rääkida normaalsete suhete jätkumisest," öeldi NATO tippkohtumise lõppavalduses.

Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et NATO vajab Venemaa pärast uut strateegilist kontseptsiooni. Tema sõnul tuleb alliansil uus strateegiline kontseptsioon välja töötada seepärast, et olukord julgeolekus on muutunud.

"See on seotud sellega, et Venemaa ei vaata NATO-le kui partnerile, vaid kahjuks kui vaenlasele," ütles Merkel ajakirjanikele, võttes kokku alliansi liidrite kohtumise Brüsselis.

Alliansi liidrid tegid peasekretär Jens Stoltenbergile ülesandeks töötada välja uus strateegiline kontseptsioon NATO-2030.

NATO liikmesriikide liidrid kutsusid esmaspäeval Venemaad üles kustutama USA ja Tšehhi ebasõbralike riikide nimekirjast.

"Me kutsume Venemaad lõpetama Tšehhi Vabariigi ja USA määratlemise ebasõbralike riikidena ning hoiduma igasugustest teistest sammudest, mis ei vasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile," ütlesid NATO liidrid tippkohtumise lõppavalduses.

Vene valitsus avaldas 14. mail ebasõbralike riikide nimekirja. Selles olid USA ja Tšehhi.

Tippkohtumisel oli kõne all lai teemadering. Esmakordselt võttis kohtumisest osa ka praegune USA president Joe Biden.

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul peaks NATO ühist eelarvet oluliselt suurendama. Stoltenbergi sõnul on oluline aga arutada ka idast lähtuvaid ohte, mille osas tahaksid Euroopa riigijuhid vägagi kuulda USA kolleegi seisukohta.

"Me avame uue peatüki oma Atlandi-ülestes suhetes tänase kohtumisega, kus käsitleme suurt hulka teemasid, sealhulgas Venemaad. Ja ma arvan, et liitlaste juhid tahavad teiega nõu pidada, enne teie kohtumist president Putiniga. Me arutame Hiina teemat ja näeme siin liitlaste ühtsust. Me kõik täheldame Hiina suuri investeeringuid sõjalisse võimekusse, jätkuvat agressiivset käitumist ja kasvavat mõju meie julgeolekule ja sellele peame me reageerima üheskoos, liiduna," kõneles Stoltenberg enne kohtumist.

Eesti peaminister Kaja Kallas, Leedu president Gitanas Nauseda ja Läti president Egils Levits kohtusid Bideniga Brüsselis enne NATO tippkohtumise algust. USA president lubas Balti riikidele tugevat toetust ja pühendumist nende julgeoleku kaitsmisele geopoliitiliselt järjest pingelisemaks muutuval ajal. Bideni sõnul on ta teadlik Balti riike ähvardavatest ohtudest ja Venemaa järjest agressiivsemast esiletõusust, samuti Venemaa püüust Valgevene oma julgeolekustruktuuri lülitada.

NATO liidrid: Hiina esitab süsteemseid väljakutseid

NATO hoiatas esmaspäeval, et Hiina üha agressiivsem käitumine, sealhulgas kübersõjas ja tuumalõhkepeade ehitamisel, kätkeb endas süsteemseid väljakutseid rahvusvahelisele õigusele ja julgeolekule.

"Hiina väljaöeldud ambitsioonid ja enesekehtestav käitumine esitavad süsteemseid väljakutseid reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale ning valdkondadele, mis on seotud alliansi julgeolekuga," ütles NATO tippkohtumise avalduses.

NATO: otsus Ukraina tulevasest liikmesusest on endiselt jõus

NATO liidrid kinnitasid esmaspäeval, et 2008. aasta Bukaresti tippkohtumise langetatud otsus Ukraina tulevasest liikmesusest on endiselt jõus.

Nad rõhutasid, et Kiiev peab edasi liikuma reformide teel ning kasutama täielikult neid vahendeid, mis tal on selle eesmärgi saavutamiseks juba olemas. NATO kinnitas, et toetab Ukraina õigust otsustada oma tuleviku ja välispoliitika kursi üle ilma välise sekkumiseta.

Iga-aastane programm NATO-Ukraina komisjonis jääb mehhanismiks, millega Ukraina edendab reforme teel alliansi liikmeks saamisele.

"Me tervitame märkimisväärseid reforme, mida on juba ellu viidud, ning tugevalt soovitame, et edasisi edusamme tehakse vastavuses Ukraina rahvusvaheliste kohustuste ja vastutusega," märkis allianss esmaspäevase tippkohtumise lõppavalduses.

Allians lubas jätkata Ukraina kaitse- ja julgeolekuvaldkonna reformi edasist praktilist toetamist.

NATO liidrid lubasid jätkata Kabuli tsiviillennujaama töö rahastamist

NATO liidrid leppisid esmaspäeval kokku, et jätkavad Kabuli tsiviillennujaama töö rahastamist ka pärast alliansi missiooni lõppemist hiljem sel aastal.

"Tunnustades selle olulisust jätkuvale diplomaatilisele ja rahvusvahelisele kohalolekule, samuti Afganistani ühenduvusele maailmaga, tagab NATO üleminekurahastuse, et kindlustada Hamid Karzai rahvusvahelise lennujaama tegevuse jätkumine," ütles allianss tippkohtumisel avalduses.

NATO TIPPKOHTUMISE PEAMISED JÄRELDUSED

NATO riikide liidrid leppisid oma tippkohtumise lõpuks kokku 41-lehelises kommünikees, kus toodi välja alliansi lähenemine nii vanadele kui uutele ohtudele.

Lõppavalduses käsitleti kõike alates Venemaast ja Hiinast kuni Afganistani ja rünnakuteni kosmosest.

- Venemaa - 

Teise maailmasõja järel Nõukogude Liidule vastukaaluks loodud 30 liikmelise alliansi üks peamisi muresid on endiselt jõuline Venemaa.

"Venemaa mitmeharuline sõjaväe ülesehitamine, enesekehtestav hoiak, uudsed sõjalised võimekused ja provokatiivsed tegevused… ohustavad aina enam Euro-Atlandi piirkonna julgeolekut ja panustavad ebastabiilsusesse NATO piiridel ja kaugemalgi," öeldi kommünikees.

"Venemaa tuumastrateegia ja kõikehõlmav tuumarelvastuse kaasajastamine, mitmekesistamine ja laiendamine, sealhulgas mittestrateegiliste tuumarelvade kvalitatiivne ja kvantitatiivne laiendamine, toetab aina agressiivsemat strateegilise hirmutamise hoiakut."

Liitlased mõistsid hukka ka Moskva "hübriidtegevuse", "laiaulatuslikud desinformatsiooni kampaaniad", "pahatahtliku kübertegevuse" ja NATO liitlasriikide valimistesse sekkumise.

"Kuni Venemaa ei ole demonstreerinud vastavust rahvusvahelise õigusega ja oma rahvusvaheliste kohustuste ja vastutustega, ei saa rääkida normaalsete suhete jätkumisest," öeldi tippkohtumise lõppavalduses.

"Me jätkame vastuse andmist halvenevale julgeolekukeskkonnale läbi oma heidutuse ja kaitsepositsiooni täiustamise."

- Hiina -

Tippkohtumise eel oli üks enimjälgitud teemasid alliansi keelekasutus Hiina suunal. Washington on avaldanud NATO-le survet, et pöörata Pekingile rohkem tähelepanu.

"Hiina väljaöeldud ambitsioonid ja enesekehtestav käitumine esitavad süsteemseid väljakutseid reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale ning valdkondadele, mis on seotud alliansi julgeolekuga," öeldi kommünikees.

Alliansi liidrid teatasid, et on mures Hiina sunnipoliitika pärast ja tõid probleemidena välja ka tuumaarsenali "kiire arendamise", suureneva sõjalise koostöö Venemaaga ning "läbipaistvuse puudumise ning desinformatsiooni".

Samas avaldati lootust pidada "Hiinaga konstruktiivsed dialoogi seal kus võimalik".

"Tuginedes meie huvidele, tervitame me võimalusi suhelda Hiinaga valdkondades, mis pakuvad huvi alliansile ja mis on ühised väljakutsed, nagu näiteks kliimamuutus," öeldi avalduses.

"Vastastikune läbipaistvus ja mõistmine tooks tulu nii NATO-le kui Hiinale."

- Afganistan - 

NATO juhid rõhutasid, et avavad "uue peatüki" suhetes Afganistaniga, kust liitlasväed peaks lahkuma 11. septembriks.

"Me kinnitame oma pühendumust jätkata Afganistani, tema rahva ja tema institutsioonide toetamist julgeoleku edendamisel ja viimasel 20 aastal raskesti võidetud edusammude säilitamisel," öeldi avalduses.

Avalduses lubati, et allianss jätkab rahastuse ja väljaõppe pakkumist Afganistani julgeolekujõududele ning rahastab ka edaspidi Kabuli tsiviillennujaama toimimist.

- Küber ja kosmos -

Lõppavalduses oli oluline kohe küberohtudel, millele vastu seismiseks toetasid alliansi juhid uut "kõikehõlmavat küberkaitsepoliitikat".

Liitlased kinnitasid oma otsust, et küberrünnak võib käiku lasta NATO ühiskaitse protokolli.

''Liitlased tunnistavad, et kumulatiivsete pahatahtlike kübertegevuste mõju võib olla teatud tingimustes käsitletav relvastatud rünnakuna," öeldi kommünikees.

Samuti teatasid NATO liidrid esmakordselt, et artikkel viie võib käivitada rünnak kosmosetaristule nagu satelliidid.

"Me leiame, et rünnakus kosmosele, kosmosest või kosmoses kujutavad endas selget väljakutset alliansi julgeolekule, mille mõju võib ohustada riiklikku ja Euro-Atlandi regiooni jõukust, turvalisust ja stabiilsust ning võib olla kaasaegsetele ühiskondadele sama kahjulik kui konventsionaalne rünnak. Sellised rünnakud võivad viia artikkel 5 käikulaskmiseni," teatati avalduses.

"Otsuse selle kohta, millal sellised rünnakud viivad artikkel 5 käikulaskmiseni teeb Põhja-Atlandi nõukogu juhtumipõhiselt."