Toomas Sildam: õhinapõhine välispoliitika Eesti-Soome sillal
Mida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi saadetud avalik kiri põhjanaabrite peaministrile saavutab? Mitte midagi, Soome ei muuda enda koroona-strateegiat, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.
Sõbral Soomes oli sünnipäev. Helistasin ja soovin palju õnne.
"Miks Eesti peaminister Soome peaministrile avalikke kirju saadab?" küsis ta vastu.
"Kaja Kallas seisab Eesti inimeste eest," ütlesin.
"Ja Sanna Marin seisab Soome inimeste eest," teatas tema.
Nii ongi.
Soome on valinud koroonapandeemia vältimiseks oma strateegia, mida kasutab kõigi riikide suhtes. Kuna Eestis oli nakatumine vahepeal kümneid kordi kõrgem, jäid meie pendelrändajad, kes Soomes töötavad, aga kelle alaline elukoht on Eestis, suletud piiri taha lõksu. Jah, see on vastuolus Euroopa Liidu reeglitega, mis pole õige. Aga Soome hoiab kõigutamatult kinni enda strateegiast suruda viiruse levik võimalikult madalale ega loobu oma sammudest, kuidas riiki avada.
Paralleeli otsides võiks küsida, et kui Eestis oleks nakatumise määr 25 ja Lätis üle 1000, kas Eesti lõunapiir seisaks siis lahti või kinni?
Kui aga Soome lubas nüüd seal töötavatele eestlastele maale pääsemiseks lennu-, kuid mitte veel laevaliiklust, tõlgendas ametlik Tallinn seda eriliselt Eesti vastu suunatud sammuks.
Algas võidujooks, kes kõige teravamalt ja kõige halvemini Soome kohta ütleb – nii hindas Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik. Ta on Soomes töötanud ja seal teadust teinud, mõistab seletada Soome ühiskonda.
Selle alanud võidujooksu üks osa on ka õhinapõhine välispoliitika. Kui Eesti peaminister Kaja Kallas kutsus välja Soome suursaadiku, et rääkida oma murest eestlastest pendelrändajate üle, võis seda mõista. Kui aga Kaja Kallas lasi avaldada ajalehes Helsingin Sanomat enda avaliku kirja Soome peaministrile Sanna Marinile, et lõppu eestlaste murele ei paista, jättis see mulje ajaloo lõpu saabumisest. Nagu Eesti-Soome suhetes ei olekski homset ja ülehomset, mil piirid avanevad niikuinii ja siis peavad kaks lähedast, küllaltki samameelset naabrit edasi suhtlema.
Soomlased saavad nüüd pareerida, et Kaja Kallase tegutsemisel on sisepoliitiline taust, sest opositsioon ja meedia nõuavad temalt jõulisust. EKRE ja Isamaa üks etteheide lähipäevil peaminister Kallase vastu esitatavas umbusaldusavalduses ongi see, et ta ei ole suutnud lahendada pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel.
Mida saab Soomele ette heita, lisaks Euroopa Liidu reeglite hülgamisele, on Eestist pärit välistööjõu selektiivne kohtlemine. Näiteks meditsiinitöötajad ja veel mitmete ühiskonna toimimiseks vajalike erialade esindajad saavad rahulikult üle piiri edasi-tagasi liikuda, esmaspäeva hommikul Helsingisse ja reede õhtul tagasi Tallinnasse pendeldanud ehitustöölised ja koristajad aga mitte. Selline riikliku egoismina tõlgendatav valikulisus, mil on vähe pistmist koroona tõrjumisega, võinukski olla Eesti-poolse suhtlemise teravik või tüvi.
Mida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi – milline tähelepanuväärne ajastus – saadetud avalik kiri saavutab? Mitte midagi. Soome ei muuda enda koroona-strateegiat ning hakkab Soomes töötavate ja sageli Eestis makse maksvate pendelrändajate edasi-tagasi liikumist lubama jaanipäeva paiku või hiljemalt juulis. Täpselt nii, nagu algselt kavatses.
Kristi Raik ja Eesti eelmine suursaadik Soomes Harri Tiido on mõlemad tõdenud: Eestis kiputakse arvama, et meil on Soomega erisuhe ja Soomelt oodatakse erikohtlemist, aga soomlased ei saa sellest aru, sest neile ei ole kunagi olnud Eesti nii tähtis nagu Soome eestlastele. Soomele on see eriliselt tähtis naaber olnud alati Rootsi, meenutas Kristi Raik.
Rootsi peaminister, muide, ei ole Soome kolleegile avalikku kirja kirjutanud.
PS. Eksivad need, kes arvavad, nagu oleks Kaja Kallas oma avaliku kirjaga avaldanud umbusaldust välisminister Liimetsale, et too ei tee midagi ja peaminister pidi ise Soome lahe lainetel diplomaatia rooliratta haarama. Kiri Helsingin Sanomatele valmis ja läks teele koostöös Eesti välisministeeriumiga, kes on seni pikka aega ja järjekindlalt püüdnud Soomet mõjutada leevendama pendelrändajate liikumist.
Toimetaja: Barbara Oja