Koonderakond ja Põlissoomlased kasvatasid kohtade arvu Soome volikogudes
Soomes pühapäeval korraldatud kohalikel valimistel kasvatasid kohtade arvu volikogudes Koonderakond (Kokoomus) ja Põlissoomlased, selgus ametlikest tulemustest, kui kokku olid loetud kõik hääled.
Koonderakond on 21,4-protsendilise toetusega suurim munitsipaalpartei ja saab häälte põhjal 1554 kohta volikogudes. See on 64 kohta rohkem kui eelmistel valimistel.
Teistest suurematest parlamendierakondadest suurendasid kohtade arvu vaid Põlissoomlased.
Põlissoomlased said 14,5 protsenti häältest ja 1350 kohta. Kasv võrreldes viimaste valimistega on 580 kohta.
Sotsiaaldemokraatide (SDP) poolt hääletas 17,7 ja Keskerakonna (Keskusta) poolt 14,9 protsenti valijatest. SDP saab vastavalt 1449 ja Keskerakond 2448 kohta.
Rohelised said 10,6 protsenti häältest, mis annab 432 kohta.
Valmisosaluseks kujunes 55,1 protsenti.
Sotsiaaldemokraatide esimees ja peaminister Sanna Marin kirjeldas pärast rahvusringhäälingu Yle prognooside avaldamist tulemusi pettumusena. Yle ennustatud protsendid langesid hiljem pea täpselt kokku ametlike tulemustega.
"On selge, et kui toetus langeb, siis ei saa esimees kuidagi rahul olla. Kindlasti analüüsime valimistulemust väga tähelepanelikult," sõnas Marin.
Kõige suuremad häälemagnetid olid Jussi Halla-aho (Põlissoomlased) 18 840 ja Elina Valtonen (Kokoomus) 15 790 häälega. Järgnesid Juhana Vartiainen (Kokoomus.) 13 880, peaminister Sanna Marin (SDP) 10 530 ja Nasima Razmyar (SDP) 7 890 häälega.
Koonderakond: soomlased tahavad muuta Soome valitsuse kurssi
Kui eelhääletuse tulemus õhtul kell kaheksa avalikustati, oli kõige rohkem põhjust rõõmustada paremtsentristliku Koonderakonna juhil Petteri Orpol.
"Tulemus osutab muu hulgas, et soomlased tahavad muuta Soome valitsuse kurssi. Tahetakse alternatiivi vasakvalitsuse töö- ja majanduspoliitikale," rääkis Orpo.
Seekordsed valimised on pretsedenditud juba selle poolest, et need lükati koroonaohule viidates aprillist kaks kuud edasi. Ka valimiste eelhääletus kestis nädala tavapärasest kauem. Nii oligi kolmandik hääleõiguslikest Soome elanikest oma hääle andnud juba enne, kui valimisjaoskonnad pühapäeval kell üheksa avanesid.
"Muidugi avaldab see mõju, et valimised toimuvad tavatult puhkuseperioodil. Seda on näha eelhääletusaktiivsusest, mis on kogu Soomes väga kõrge ja siin Helsingi kesklinnas veel kõrgem. Suvitajaid on raske ilusa ilmaga oma jaoskondadesse meelitada," rääkis valimisametnik Janne Poutiainen.
Nagu kohalikel valimistel ikka, sõltub valimistulemus ja konkurentsi tihedus suuresti omavalitsusest. Mõnel pool saab valitud alla kümne häälega, teisal jääb tuhatki väheks. Valimistel kandideeris kokku 35 000 inimest.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: STT-BNS, ERR