Kõrgeteks ametnikeks pürgijad peavad kirjutama tulevikku vaatavaid esseesid
Kõrgete riigiametnike kohtadele kuulutab avalikke konkursse välja riigikantselei ning viimastel aastatel on saanud tavaks nõuda kandidaatidelt valdkonna tulevikku puudutava essee kirjutamist.
Näiteks palutakse kõikidelt inimestelt, kes valitsuskommunikatsiooni direktori ametkohale kandideerivad, esseed noortepärasel teemal: "Valitsuskommunikatsioon digimaailmas: kuidas kasvatada usaldust riigi vastu TikToki ajastul?".
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleriks pürgijad pidid kandideerimisprotsessi ajal paberile panema aga nägemuse tervest valdkonnast, kui tuli kirjutada teemal "Eesti vangistus- ja kriminaalhooldussüsteemi arenguvisioon järgmiseks viieks aastaks".
Enamus nõutavatest esseedest ongi tulevikku vaatavad. Keeleameti peadirektori kandidaatidelt küsiti kirjutist ainel "Keeleamet eesti keele tuleviku kujundajana" ning sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri ametikohale kandideerijatelt kirjatükki teemal "Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse võtmekohad".
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kõrgetele ametipositsioonidele soovijatel tuli kirjutada aga rohkem endast ja ametipositsioonist lähtuvalt.
Näiteks pidid majandusarengu asekantsleriks pürgijad kirjutama teemal "Eesti majanduse viis suurimat väljakutset ja kuidas mina neid lahendan" ning meremajanduse asekantsleriks soovijad teemal "Merenduse valdkonna eesseisvad ülesanded ning asekantsleri roll nende saavutamisel".
Fookuses on proovikivid ja väljavaated
Üheks läbivaks jooneks esseede puhul on lisaks tulevikule rääkimisest ka väljakutsetest ja võimalustest kirjutamine.
Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleriks soovijad pidid kirjutama essee teemal "Millisena näen olukorda Eesti maapiirkonnas ja minu võimalused selle muutmiseks", kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri kandidaadid aga teemal "Vähemaga rohkem – olulisemad väljakutsed väikeriigi kaitseplaneerimises".
Sarnasel suunal kirjatükke on oma kandidaatidelt nõudnud ka kultuuriministeerium, kes küsis spordi asekantsleriks soovijatelt kirjutist teemal "Asekantsler spordivaldkonna eestvedaja ja poliitikakujundajana. Võimalused ja väljakutsed" ning kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri ametikoha kandidaadid teemal "Asekantsleri võimalused ja väljakutsed valdkondlike eesmärkide saavutamisel ning selle tulemuslikkuse hindamine".
Sotsiaalkindlustusameti peadirektori kandidaadid pidid samuti olema loovad, sest neilt nõuti kirjatükki ainel "Tagasivaade 2025: Sotsiaalkindlusameti eduloo nurgakivid".
Essees seatud sihtide saavutamist pidid põhjalikult avama statistikaameti peadirektori kandidaadid. Kirja tuli panna oma mõtted "Statistikaamet kui riigi andmehalduse ja -teaduse kompetentsikeskus ning ettevõtjate halduskoormuse vähendaja – kuidas saavutada seatud sihid?" ainel.
Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsleriks tahtjad pidid aga analüüsima kaitsepoliitilisi alternatiive, kui oma kirjatükis tuli vastata küsimusele: "Mida teha olemasolevate võimaluste juures teisiti, et Eesti oleks kaitseks valmis?".
Nõutav essee on enamasti pidanud olema kuni kahe lehekülje pikkune ning muu hulgas küsitakse kandidaatidelt ka motiveeritud avaldust, elulookirjeldust ning haridust tõendavaid dokumente.
Kõikidele ametipositsioonidele kandideerijatelt aga esseekirjutamist ei paluta.
Essee teema pakub välja vastutava ministeeriumi kantsler
Riigikantselei kommunikatsiooninõunik Diana Lorents ütles ERR-ile, et esseed võeti kasutusele 2013. aastal.
"Essee teema pakub välja n-ö konkursi tellija ehk selle ministeeriumi kantsler, kelle haldusalas konkurss toimub. Essee teema arutatakse läbi ka tippjuhtide valikukomisjonis," selgitas Lorents.
Lorentsi sõnul pole üheselt kindlaks määratud, millistele ametikohtadele kandideerides esseed nõutakse.
"See lepitakse kokku konkursi lähteülesande arutelul ja sõltub sellest, millised väljakutsed vastaval ametikohal ees ootavad," lisas ta.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve