Eelmine koalitsioon toetas eelnõud, mis võimaldaks korraldada taastuvenergia vähempakkumisi nii, et neil saaks osaleda ka valmis ehitatud tootmisvahenditega. Reformierakonna võimule tulles pandi eelnõu seisma, kuid kolmapäeval teisele lugemisele jõudev eelnõu muudaks reegleid nii, et toetust saaks pakkuda ka vanadele seadmetele.

"Komisjonis on olemas eelnõu, milles algse eelmise valitsuse saadetud eelnõuga piiratakse võimalikku toetuse maksmise aega vähempakkumisel, vähendatakse rahalist mahtu ja see saab katuse peale, millist puitu võib kasutada. Biomassina saab kasutada ainult kõige madalama kvaliteediga puitu, muidu toetust ei maksta," selgitas majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kristen Michal.

Sisuliselt tähendab see, et kui seadusemuudatus riigikogus vastu võetakse, võib valitsus teha niisuguse toetusmeetme, millest saaks kasu ainult Eesti Energia. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et see ongi plaanis.

"Üks peamistest põhjustest on Narva küttehind, mis tänu CO₂ hinnale on oht, et märgatavalt kasvab. Biomass saaks kindlasti hoida seda hinda stabiilsena. Teiseks meil on kindlasti vaja tagada, et olemasolevad katlad oleks töös. Ja kui seal saab kasutada taastuvat ressursi, siis kindlasti on võimalik neid katlaid rohkem töös hoida," rääkis Aas.

Need argumendid ei veena aga sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovskit. "Tarbijale on see halb plaan, sest selle otsuse tulemusena kasvab taastuvenergia tasu, mida tarbija oma taskust peab maksma. Keskkonnale on see halb plaan sellepärast, et seni me pole toetanud Eesti Energia vanades kateldes puidu põletamist, et vältida puidu kui piiratud ressursi ebamõistlikku kasutust," kommenteeris ta.

Ossinovski sõnul ei pea paika ka väide, et plaan võimaldaks Narva toasooja hinda kontrolli all hoida. Nimelt põletab kõnealune Balti Soojuselektrijaama 11. plokk biomassi koos põlevkiviga, mis tähendab, et soojuse hind sõltub ikkagi eeskätt põlevkivi põletamisega seotud CO₂ hinnast.

Eelnõu järgi võiks järgmise kahe aasta jooksul toetada Eesti Energiat kokku 1000 gigavatt-tunni energia tootmisel, kokku 10 miljoni euroga. Võrdluseks, läinud aastal toodeti Eestis kokku 2200 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots suhtub eelnõusse kriitiliselt. "Kui on poliitiline otsus toetada Narva elektrijaamasid, siis see on absoluutselt arusaadav, sest Narva elektrijaam on meil nii energiajulgeoleku tagaja kui sotsiaalselt väga tähtis tööandja. Mis konkurentsiametile muret teeb, on see viis, kuidas soovitakse toetada."

Ots sõnas, et kui riigikogu soovib luua alused Eesti Energia toetamiseks, siis tuleks selleks ka eraldi seaduseelnõu koostada.

Praegu antakse valitsusele nii-öelda blankoveksel. Ehk kui valitsus heaks arvab, saab ta suunatud toetusmeetme avada ka mõnele teisele ettevõttele. "Näiteks linnas x või y on tootja, eraettevõte, pöördub valitsuse või ministeeriumi poole, ütleb, et mul on raske ja soovin toetust. Probleem ongi see, et kui me kuulutame sellele konkreetsele kohale mingi meetme välja, siis seal ongi ainult üks ettevõte, kes sellele pakkuda saab," rääkis Ots. 

Omaette küsimus on, mis saab kahe aasta pärast ehk siis, kui eelnõus lubatud toetusperiood läbi saab. Eelnõu seletuskirjas toodud probleemid, alates sellest, et tarvis on rohkem juhitavaid võimsusi või Narva elanikud võivad tööta jääda kuni selleni, et kallineva CO₂ pärast Narva soojahinnad tõusevad, ei kao paari aastaga kuhugi.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul võiks Narva soojamure lahendada uus koostootmisjaam. "Kolmandal aastal, võimalik, et veel mitte, aga nii, kui on võimalik selle protsessiga edasi minna, tahaks seda teha."