"Nad naasevad oma töökohtadele. Millal täpselt, on puhtalt tehniline küsimus," ütles Putin suursaadikute kohta ajakirjanikele pärast Genfi tippkohtumist.

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles ajakirjanikele, et Venemaa suursaadik Anatoli Antonov naaseb USA-sse juuni lõpuks.

"Peatselt. Anatoli Ivanovitš (Antonov) istub kogu aeg kohvrite otsas. Nii kui presidendilt tuleb otsekorraldus, ma arvan, selle kuu lõpuks naaseb Anatoli Ivanovitš Washingtoni," ütles Rjabkov ajakirjanikele Genfis.

Suursaadik Antonov märkis ise, et konkreetset kuupäeva ei ole veel paika pandud. "Ühtegi kuupäeva ei ole. See on lihtsalt tehniline küsimus, mis tuleb lahendada," lausus ta.

Diplomaatilised suhted Moskva ja Washingtoni vahel on sisuliselt katkenud sestpeale, kui Biden jaanuaris ametisse astus. Pärast seda, kui Biden võrdles Putinit tapjaga, astus Venemaa märtsis harukordse sammu ja kutsus oma suursaadiku Anatoli Antonovi kodumaale ning teatas, et USA suursaadik Moskvas John Sullivan peaks samuti Washingtoni naasma.

Sullivan lahkus Moskvast aprillis ajal, mil kaks suurriiki kehtestasid vastastikku sanktsioone ja saatsid välja diplomaate.

Mais määratles Venemaa USA ametlikult ebasõbralikuks riigiks, lisades selle musta nimekirja. Moskva keelas USA saatkonnal tööle võtta Venemaa kodanikke.

Putin ja Biden andsid pärast kohtumist eraldi pressikonverentsid.

Biden: külm sõda on viimane, mida Putin tahab

USA president Joe Biden väljendas kolmapäeval veendumust, et tema Vene ametivend ei taha uut külma sõda.

"Ma arvan, et külm sõda on viimane asi, mida ta praegu tahab," lausus Biden pressikonverentsil.

USA president olevat oma Vene kolleegile ka rõhutanud, et rünnakud kriitilisele taristule nii küber kui muude vahenditega tuleb välistada.

Putin: Navalnõi teadis, et rikkus seadust

Putin ütles kolmapäeval pärast kohtumist Bideniga, et Kremli-kriitik Aleksei Navalnõi rikkus seadust, kui läks pärast peaaegu tema elu nõudnud mürgitamist ravile Saksamaale. 

"See isik teadis, et ta rikkus Venemaa seadust," lausus Putin, viidates Navalnõi väidetavale tingimisi karistuse reeglite rikkumisele.

"Kaks korda süüdi mõistetud isikuna oleks ta pidanud taipama, et on karistust väärt," lisas Putin.

Biden: inimõiguste küsimus on alati laual

Joe Bideni sõnul ütles ta Putinile, et inimõiguste küsimus on alati kõne all.

"Mitte ükski USA president ei saa säilitada rahva usaldust, kui ta ei seisa meie demokraatlike väärtuste eest, kui ta ei seisa kõigi meeste ja naiste universaalsete ja fundamentaalsete õiguste eest. See on osa meie riigi DNA-st," kõneles Biden.

"Seepärast jäävad inimõigused alati lauale, ütlesin ma. See ei tähenda ainult vastuseisu Venemaale, kui seal rikutakse inimõigusi. See tähendab seda, kes me oleme. Kuidas ma saan olla USA president, kui ma ei ole inimõiguste rikkumise vastu, ütlesin ma talle."

Biden nimetas Putini kriitikat USA inimõiguste osas naeruväärseks

USA president Joe Biden ütles kolmapäeval, et Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt Genfi tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil tehtud võrdlused kahe riigi inimõiguste osas olid naeruväärsed.

 "See on naeruväärne võrdlus. Üks asi on see, kui sõna otseses mõttes kurjategijad murravad läbi kordoni ja lähevad Kapitooliumi, kus tapavad politseiniku ja peavad vastutama, kui seda teevad inimesed, kes vaidlevad võimudele vastu ja marsivad Kapitooliumile võideldes sõnavabaduse eest," seletas Biden.

Putin on süüdistanud Washingtoni kaksikmoraalis ning püüetes sekkuda Venemaa siseasjadesse.

Putin tõi pressikonverentsil USA inimõigustest rääkides välja muu hulgas Kapitooliumi ründamise ja mustanahalise George Floydi tapmisele järgnenud vägivaldsed rahvarahutused ja kinnitas, et Venemaal ei kavatseta millegi taolise toimumist lubada.

Putin rõhutas ühtlasi, et lase Washingtonil endale inimõigusküsimustes loengut pidada.

Putin selgitas välisagentideks liigitatud meediakanalitega seonduvat

Venemaa president Vladimir Putin selgitas kolmapäeval Genfi tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil välisagentideks liigitatud meediakanalitega seonduvat, millest oli rääkinud ka USA presidendi Joe Bideniga.

"Mis puutub näiteks meie meedia tegevusse, siis tõstatas president Biden Raadio Vabadus/Raadio Vaba Euroopa töö teema Venemaal, mille liigitasime välisagentideks. Mulle jäi mulje, et USA delegatsiooni liikmed ei teadnud, et enne seda olid nad teinud täpselt sama kahe meie meediaväljaandega, mis töötavad välismaa publikule - Russia Today ja Sputnik," rääkis president.

"USA kuulutas need mõlemad Venemaa meediakanalid oma riigis välisagentideks ja tühistas nende akrediteerimise. Ja see, mida meie tegime, tegime lihtsalt vastumeetmena. Samas kui Russia Today täidab kõiki Ameerika regulaatorite nõudeid, järgib kohalikke seadusi ja on seal asjakohaselt registreeritud. Samal ajal Ameerika meedia ei järgi täielikult Venemaa seadusi. Selgitasime neid asju. Loodan, et nendes asjades suudame korraldada tööd välisministeeriumi kaudu," ütles Putin.

Putin tõrjus väiteid Venemaa poliitika ettearvamatuse kohta

Vene president Vladimir Putin väljendas pressikonverentsil hämmeldust Ameerika ajakirjaniku väidete üle Venemaa välispoliitika ebajärjekindlusest ning tõi näiteid, mis väidetavalt tõestavad USA sellist tegevust.

Putin reageeris emotsionaalselt märkusele selle kohta, et "läänes arvatakse, et ettearvamatus on Vene välispoliitika joon".

"Te olete suur kompilaator ja olete saavutanud selles kunstilise taseme, teid võib selles kadestada. Esimene osa küsimusest: "läänes arvatakse", teine osa teie küsimusest - "kas te olete valmis sellest lahti ütlema", märkis ta.

"Kui läänes arvatakse, siis ei tähenda see üldse, et nii ka on," ütles Putin pressikonverentsil pärast kõnelusi oma USA kolleegi Joe Bideniga.

Putin juhtis tähelepanu hoopis USA sammudele, tuues näiteks Ühendriikide lahkumise 2002. aastal raketitõrjesüsteemide piiramise leppest, seejärel lahkumise kesk- ja lühimaarakettide leppest ning lõpuks Washingtoni lahkumise avatud taeva leppest.

"Mis on stabiilne? Peaaegu midagi pole järele jäänud. Kuid tänu jumalale võttis president Biden strateegilise stabiilsuse valdkonnas absoluutselt adekvaatse START-otsuse," rõhutas Putin.

Samuti tuletas ta meelde olukorda Ukrainas, Krimmis.

"Küsitakse, mis on stabiilset selles, et toetati riigipööret Ukrainas, kui endine president (Viktor) Janukovõtš nõustus kõigi opositsiooni nõudmistega (...). Ei, oli vaja läbi viia verine riigipööre, mis viis teada tagajärgedeni - nii kagus kui ka Krimmis", seletas Putin.

"Ja te arvate, et meie peame end ettearvamatult üleval? Ei, mina nii ei arva," lausus ta.

"Minu arvates peame end meie ette kerkinud ohtudes absoluutselt adekvaatselt üleval," lisas ta.

Putin hoidus prognoosimast Vene-USA suhete paranemise väljavaateid

Putin keeldus kolmapäeval prognoosimast Venemaa-USA suhete paranemise väljavaateid, rõhutades, et suhete halvenemine leidis aset Washingtoni poliitika tagajärjel.

"Raske on praegu öelda, kuna kõiki tegevusi, mis on seotud Vene-Ameerika suhete halvenemisega, ei algatanud meie, aga Ameerika pool," ütles Putin pressikonverentsil, vastates küsimusele, kas kahe riigi suhted on jõudnud põhja, kust nad võiksid taas paranema hakata.

Putin lisas, et USA kongresmenid on leidlikud inimesed. "Mida nad veel võivad seal välja mõelda, ma ei tea," ütles Vene president.

Biden: Putiniga peetud tippkohtumise toon oli positiivne

Biden ütles, et arutelud esimese tippkohtumise ajal Putiniga olid positiivsed, kuid et ta hoiatas oma Vene ametivenda, et ei kavatse sallida sekkumist Ühendriikide demokraatiasse.

"Kogu kohtumise toon oli hea, positiivne," lausus Biden ajakirjanikele pärast Genfi kohtumist, rõhutades, et oli selgelt välja öelnud, et ei kavatse sallida katseid rikkuda USA demokraatlikku suveräänsust või destabiliseerida selle demokraatlikke valimisi.

Riigipea sõnul saavad seesugused katsed vastulöögi.

Putin ja Biden alustavad kõnelusi küberturvalisuse üle

Vladimir Putini sõnul oli tema esimene silmast-silma kohtumine oma USA ametivenna Joe Bideniga konstruktiivne.

"Jutuajamine oli absoluutselt konstruktiivne," lausus Putin ajakirjanikele pärast kolmapäevast kohtumist Bideniga Genfis, lisades, et nad leppisid kokku konsultatsioonide alustamises küberturvalisuse teemal.

Washington on pikka aega kurtnud Venemaa püsiva ja sõjaka kübertegevuse, eelkõige valimistesse sekkumise üle, mille korraldasid kas Vene julgeolekuteenistused või Kremliga seotud häkkerid.

Putin ütles, et USA oli soovinud informatsiooni kümne eraldi küberjulgeoleku vahejuhtumi kohta ning Washingtonile esitati põhjalik vastus kõikide juhtumite kohta.

"Venemaa saatis eelmisel aastal USA-le 45 sellist taotlust," ütles Putin. "Ja 35 sel aastal. Ja me pole saanud ainsatki vastust," lisas ta.

"Suurim hulk küberrünnakuid maailmas korraldatakse USA ruumist," väitis ta.

Bideni administratsioon kehtestas aprillis Venemaa vastu sanktsioonid vastuseks SolarWindsi küberrünnakule, mille sihtmärkideks olid Ühendriikide föderaalorganisatsioonid ja rohkem kui 100 firmat.

Biden lubas suurendada ka survet Venemaale küberkurjategijatele varjupaiga andmise eest. Neid süüdistatakse ulatuslikes rünnakutes USA kütusejuhtme ja lihatööstuse vastu.

Venemaa eitab igasugust seotust häkkimise või lunavarajõukudega.

USA justiitsministeeriumi kõrgeim julgeolekuametnik ütles kolmapäeval, et Venemaa valitsus aktiivselt varjab riigis tegutsevaid häkkereid ja lunavaraga väljapressijaid.

Putin: kompromiss vangide vahetuse üle võib olla võimalik

Vene president Vladimir Putin ütles pressikonverentsil, et arutas Bideniga võimalikku vangide vahetust ning kompromiss võib olla võimalik.

"President Biden tõstatas selle küsimuse. Me arutasime seda, teatud kompromisse võib olla," ütles Putin. "Vene välisministeerium ja USA välisministeerium teevad selles suunas tööd," lisas ta.

Putin uuendas enne tippkohtumist vangide vahetuse pakkumist "humanitaarse loomuga asjades", kui Biden ütles, et Venemaal kinni võetud USA kodanike küsimus on päevakorras.

Endine USA merejalaväelane Paul Whelan, kes vangistati 2020. aastal Venemaal 16 aastaks spionaaži eest, kutsus Bidenit üles korraldama vangide vahetust ning ütles hiljutises usutluses, et ta on pantvangidiplomaatia ohver.

Teine USA kodanik, Trevor Reed, mõisteti 2020. aastal üheksaks aastaks vangi Vene politseinike ründamise eest purjuspäi.

Venemaa võib silmas pidada USA-s vangis istuva kurikuulsa Vene relvaärimehe Viktor Buti ning narkolenduriks nimetatud Konstantin Jarošenko vahetamist.

Buti eakas ema kutsus nii Bidenit kui ka Putinit üles pidama läbirääkimisi tema poja vabastamise üle, et ta võiks teda veel oma elus näha.

Jarošenko mõisteti 2011. aastal vangi uimastite USA-sse smugeldamise eest. Ta anti Ühendriikidele välja Libeeriast. Moskva nimetas seda inimrööviks.

Putin märkis pressikonverentsil ka seda, et näeb vastastikuse usalduse loomiseks USA-ga lootust, kuid lisas, et Washingtoni sammud relvastuskontrolli lepingutest lahkumiseks näitavad riigi ettearvamatust.

Vene presidendi sõnul ei kutsunud Biden teda USA-sse visiidile ning vastupidi.

Valge Maja teatas, et presidentide kõnelused kestsid kolm ja pool tundi.

Liidrid lõpetasid oma esimese kõnelustevooru kell 18.05 Eesti aja järgi, märkis Valge Maja ning Biden ise väljus elegantsest villast peagi pärast tippkohtumist.

Putin: USA murel Arktika militariseerimise pärast ei ole alust

Vene president Vladimir Putin tõrjus kolmapäeval USA muret seoses Venemaa kasvava sõjalise kohalolekuga Arktikas.

"Ameerika poole murel militariseerimise pärast ei ole mingit alust," ütles Putin Genfis kohtumise järel USA presidendi Joe Bideniga.

Putin lisas, et Venemaa taastab piirkonnas hävinud taristut. 

Biden ja Putin alustasid kohtumist käepigistuse ja viisakusavaldustega

Kui Euroopa-turneel viibiv Biden saabus Šveitsi juba teisipäeval, siis Putini lennuk maandus Genfi lennuväljal alles kolmapäeval lõunal ning Vene riigipea korteež suundus otsejoones tippkohtumise toimumispaika Villa La Grange'is.

Kohtumine algas presidentide käepigistusega. Liidrid surusid teineteise kätt oma võõrustaja Šveitsi presidendi Guy Parmelini juuresolekul La Grange'i villa ees.

Kõnelusteks suunduti villa raamatukokku, kus liidrid vahetasid mõne sõbraliku fraasi, enne kui ajakirjanikud minema saadeti.

Putin tänas Bidenit kohtumise algatamise eest. "USA ja Venemaa suhetes on kogunenud hulk küsimusi, mis nõuavad kõrgeimal tasandil kohtumist," ütles ta. "Ma loodan, et meie kohtumine on tulemuslik."

Biden lausus vastuseks: "Alati on parem kohtuda silmast silma."

Parmelin ütles enne kõneluste algust, et Šveitsil on au ja hea meel tippkohtumist võõrustada ning dialoogi ja vastastikust mõistmist edendada. "Soovin teile, presidendid, viljakat dialoogi mõlema riigi ja maailma huvides."

Putini ja Bideni kohtumine algas kavandatult umbes kell 14.30 Eesti aja järgi. 

Kohtumise protokolliline osa oli meedia jaoks avatud ja algul tundus, et presidendid ei ütle midagi, kuid Kremli pressisekretär Dmitri Peskov palus presidentidel mõne sõna siiski öelda.

Kõigepealt rääkis Putin, seejärel Biden.

Pärast tervitussõnu jäi meedia veel mõneks ajaks saali ja riigipead pidid vaikima. Meedia lahkudes ütles Putin midagi oma Bidenile, mispeale nad puhkesid naerma.

Kohtumine algas kitsas ringis, kus presidentide kõrval olid välisministrid Sergei Lavrov ja Antony Blinken.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et esimene kõneluste voor lõppes pärast ligi kaht tundi. Pärast lühikest pausi naasid presidendid kõnelustele juba suuremas grupis.

USA-Venemaa suhete pinevas seisus peetud kohtumisel käsitleti laia teemaderingi relvastuskontrollist ja küberkuritegevusest koroonapandeemiani.

Ei Valge Maja ega Kreml ei rajanud kohtumisele kõrgeid ootusi.

Mõlemad presidendid on rõhutanud otsedialoogi tähtsust, et saavutada stabiilsemad ja ettearvatavamad suhted tõsistest poliitilistest erimeelsustest hoolimata.

USA süüdistuste nimekiri Kremli vastu on pikk: sekkumine Ühendriikide presidendivalimistesse, inimõigusrikkumised, agressioon Ukraina ja teiste Euroopa riikide vastu ja küberrünnakud.

Putin seevastu saabus kohtumisele väitega, et Moskva tegevus on väljakutse USA hegemooniale ja katse edendada nn multipolaarset maailma. Selles valguses võib näha ka Venemaa lähenemist USA väidetavalt veelgi võimsamale vastasele Hiinale.

Biden, kes saabus Genfi pärast G7 ja NATO tippkohtumist ning kõnelusi Euroopa Liidu liidritega, ütles, et soovib paika panna selged punased jooned, mille ületamist Valge Maja rohkem ei tolereeri.

"Ma ei otsi konflikti Venemaaga, kuid reageerime, kui Venemaa jätkab oma kahjulikku tegevust," ütles Biden esmaspäeval pärast NATO kohtumist Brüsselis.

Putini välispoiitikanõunik Juri Ušakov ütles teisipäeval ajakirjanikele, et Vene-USA suhted on ummikus. "Olukord on peaaegu kriitiline. Midagi tuleb teha." Optimismiks tema sõnul alust ei ole.

Ajakirjanike ja turvameeskonna vahel tekkis konflikt

USA ja Venemaa presidendi tippkohtumisel Genfis tekkis konflikt USA ja Venemaa ajakirjanike ning tippkohtumise turvameeskonna vahel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ajakirjanikud ei pääsenud hästi kohtumise algusminuteid filmima ja karjusid üksteise peale.

Politico korrespondendi sõnul hakkas Venemaa turvateenistus seejärel tõuklevaid ajakirjanikke presidentidest eemale suruma.

Ajakirjanikud ja Valge Maja ametnikud vastasid omakorda Vene turvameeste peale karjumisega.