Riigiõiguse ekspert Paloma Krõõt Tupay ütles ABIS-est rääkides ERR-ile, et selliste andmekogude puhul on alati olemas isiku põhiõiguste riive ja küsimus on selles, kuivõrd lubatav see on. Ta tõi välja, et ehkki ka praegu on politseil teatud tingimustel seaduslik võimalus kriminaalmenetluses passitaotlemisel antud fotot ja sõrmejälgi kasutada, näitab juba tekkinud arutelu, et inimesed ei pruugi sellest teadlikud olla.  

"Tõepoolest, siin on arutelukoht ja me näeme seda ka teiste andmekogude puhul, kus me peame küsima, kas inimestele on piisavalt selgelt arusaadav ja nähtav, millistel õiguslikel alustel ja millistel eesmärkidel võib nende andmeid nii öelda ristkasutada tänases e-riigis," selgitas Tartu Ülikooli riigiõiguse lektor Tupay.

Sellist andmete ristkasutust peab probleemseks ka vandeadvokaat Paul Keres. Inimesed annavad ühes menetluses oma andmed ära, et näiteks passi saada, kuid süüteomenetluses, kus politsei neid andmeid hiljem kasutada saaks, kehtib tegelikult printsiip, et isikul ei ole mingit kohtustust mitte mingeid andmeid riigiga jagada.

"Kui riik on nüüd varasemalt need andmed kuskilt kätte saanud ja siis omab nüüd otseühendust selle andmestikuga ja saab neid andmeid koguda, siis võib öelda, et sellest enese mittesüüstamise privileegist on väikese pettusega mööda mindud," märkis Keres.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi möönis, et selle andmekoguga inimene loovutab riigile mingi osa privaatseid andmeid, nagu sõrmejäljed või näokujutis.

"Aga me vastu saame, ma väidan, kordades rohkem. Seesama avalik kord, riigi julgeolek, turvalisus, me saame vastu kordades rohkem," leidis Kivimägi.

"Et kui härra Kivimägi leiab, et niimoodi on lihtsam pätte tabada, ma teeks siis ettepaneku, et panna igale perekonnale koju elutuppa istuma üks politseinik, et siis on kõigil turvalisus tagatud. Aga kas me tahame sellist asja?" küsis Keres.

Kui Kivimägi sõnul mingit vastuolu põhiseadusega siin ei ole, siis eelnõu vastu olnud EKRE esimees Martin Helme seda näeb.

Helme märkis, et varasemalt on president sarnase põhiõiguste riivamise puhul jätnud seaduse välja kuulutamata.

"Noh, ma ei oska vastata, kas ta antud juhul reageerib või kas tema otsustusprotsessi mõjutab ka see, kes on kummal pool seda poliitilist debatti olnud, aga meie küll loodame või praegu tõsiselt mõtleme, et kuidas me saaksime seda seaduse väljakuulutamist kohtu kaudu takistada," ütles Helme.

Kuna ABIS vastu võeti, jätkab EKRE Helme sõnul ka riigikogu töö takistamist.