President arutas Helmega ABIS-e seaduse murekohti

President Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeva õhtul EKRE esimehe, riigikogu aseesimehe Martin Helmega, et arutada viimase murekohti seoses teisipäeval riigikogus heakskiidu saanud isikuandmete koondamise seadusega (ABIS).
"Riigikogu võttis eile pärast pikki vaidlusi vastu isikutuvastuse süsteemi andmekogu asutamise seaduse. Kohtusin täna õhtul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helmega, et arutada kõige häälekamalt eelnõu vastu olnud erakonna peamisi murekohti seoses selle veel välja kuulutamata eelnõuga," ütles Kaljulaid.
Riigikogu võttis teisipäeval vastu biomeetriliste isikuandmete ühte andmebaasi koondamise ehk ABIS-e seaduse. Selle poolt hääletas 56 riigikogu liiget ja vastu oli 38.
Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.
Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse erinevate seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas andmete turvalisus tagada. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse õigusselguse huvides muudatusi ja lisati muu hulgas sätted, mille kohaselt isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse vastavast andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. Biomeetrilisi andmeid saab pärida üksnes läbi vastava menetlusinfosüsteemi, kuid pärast andmekogu ABIS kasutuselevõtmist ei säilitata neid andmeid enam menetlusinfosüsteemis, vaid andmekogus ABIS.
Siseministeeriumi kinnitusel on eesmärk andmeid efektiivsemalt kasutada, kuid neile ligipääs ei lihtsustu.
Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e ühe eesmärgina esitles valitsus võimalust kiiremini kuritegusid lahendada.
Eelnõule on ette heidetud, et isikuandmete koondamine ühte andmebaasi teeb nendele ligipääsu liiga lihtsaks, samuti biomeetriliste andmete kogumist ühel ja kasutamist hoopis teisel eesmärgil. Enamus eestlasi on oma sõrmejäljed andnud passi taotlemisel, teadmata, et neid saab kasutada kriminaalmenetluses.
Toimetaja: Merili Nael