Siseministeerium on ABIS-e seaduseelnõu väljatöötamisel teinud koostööd kõigi asjassepuutuvate asutustega ning koos on jõutud ühtse arusaamani isikuandmete töötlemise reeglites, märkisid Maris Lauri (Reformierakond) ja Kristian Jaani (Keskerakond).

"Kõik asutused on kogu ABIS-e seaduseelnõu koostamise ajal panustanud sellesse, et uue andmekogu loomine vastaks tänapäevastele tingimustele ning tasakaalustatult oleksid tagatud iga üksikisiku õigus eraelu puutumatusele ning teisalt avalik kord ja julgeolek," seisis kirjas.

Riigikogu võttis biomeetriliste andmete seaduse ehk ABIS-e vastu 15. juuni. Päev hiljem kohtus Kaljulaid EKRE esimehe Martin Helmega, sest Helmele valmistas ABIS muret. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas on öelnud, et EKRE loodab, et president jätab seaduse välja kuulutamata.

EKRE kasutas eelnõu vastuvõtmise takistamiseks riigikogus venitamistaktikat.

Presidendi kantseleist öeldi ERR-ile, et riigipeal on aega kuni kolmapäevani oma otsus teha ja lähipäevil otsus ka tuleb.

Kantseleist öeldi ka, et president kohtus Kristian Jaaniga 23. juunil, mil lepiti kokku, et nii siseminister kui justiitsminister saadavad omalt poolt täiendavalt kirjalikud selgitused. 

Analüüsid alles pooleli

Valitsuse poolt on tellitud mitu analüüsi, näiteks riigi andmekaitse võimekuse, isikuandmete töötlemise ning andmete kogumise ja andmekogudega seotud sisuliste õiguslike küsimuste lahendamise kohta. Lisaks tellis justiitsministeerium mullu uuringu "Inimeste privaatsusõigused ja isikuandmete kaitsmine 2020", kus tuli välja, et umbes kahel kolmandikul Eesti elanikest põhimõtteliselt puuduvad teadmised, millised asutused ja ettevõtted nende kohta andmeid koguvad.

Samas on valitsuse poolt tellitud analüüsid alles töös, mistõttu ABIS-e eelnõud koostades lähtuti kehtivast õigusest ja parimast arusaamast isikuandmete töötlemisel.

Justiitsministeerium teeb omalt poolt pärast analüüside valmimist valitsusele ettepanekud, millistes küsimustes tuleks uuesti kokku leppida. Nende küsimuste hulka kuulub näiteks, millistel juhtudel ja kuidas tohivad teised riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, aga ka erasektor, saada juurdepääsu riigi andmekogus olevatele isikuandmetele ja millal võib neid sealt neile väljastada. Samuti peab vastuse saama küsimus, millistel juhtudel ja millises ulatuses tohib seaduses piirata andmesubjekti õigusi, samuti milliseid menetluslikke garantiisid tuleks sellistel juhtudel täiendavalt ette näha.

Justiitsminister peab analüüsid ja ettepanekud esitama valitsusele tänavu novembriks. Lauri ja Jaani sõnul on andmete kogumise ja andmekogudega seotud õigusraamistiku ajakohasust vaja kindlasti analüüsida ja see on kirjas ka koalitsioonileppes.

"Kuigi inimeste usaldus riigi vastu andmete hoidmisel on suur, peab riik olema valvas ja arvestama, et see krediit ei ole ammendamatu. Ühiskonnas kokku lepitud ja seadusena sätestatud reeglid vajavad pidevat ülevaatamist ja kaasajastamist, et vastata tehnoloogia kiirele arengule ja muutuvale keskkonnale," seisab kirjas.

Lauri ja Jaani kinnitasid presidendile, et ka peale ABIS-e kehtima hakkamist on jätkuvalt oluline presidendi, riigikogu, õiguskantsleri ja kohtute roll, kes saavad anda omapoolse hinnangu, kas täitevvõim on põhiseadusega seatud raamidest isikuandmete töötlemisel kinni pidanud.

Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust.

Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e ühe eesmärgina esitles valitsus võimalust kiiremini kuritegusid lahendada.

President pole seadust välja kuulutanud

President Kersti Kaljulaid kohtus juuni keskel EKRE esimehe Martin Helmega, et arutada viimase murekohti seoses teisipäeval ABIS-ega.

"Riigikogu võttis eile pärast pikki vaidlusi vastu isikutuvastuse süsteemi andmekogu asutamise seaduse. Kohtusin täna õhtul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helmega, et arutada kõige häälekamalt eelnõu vastu olnud erakonna peamisi murekohti seoses selle veel välja kuulutamata eelnõuga," teatas Kaljulaid 16. juunil.

ABIS-e poolt hääletas 56 riigikogu liiget ja vastu oli 38.

Eelnõule on ka poliitikaväliselt ette heidetud, et isikuandmete koondamine ühte andmebaasi teeb nendele ligipääsu liiga lihtsaks, samuti on küsitav biomeetriliste andmete kogumine ühel ja kasutamine hoopis teisel eesmärgil. Enamus eestlasi on oma sõrmejäljed andnud passi taotlemisel, teadmata, et neid saab kasutada kriminaalmenetluses.