16. juunil kaks aastat tagasi läksid kaks miljonit 7,5 miljonist Hongkongi elanikust tänavatele ja avaldasid meelt seaduseelnõu vastu, mis lubanuks Hongkongi elanikke Mandri-Hiinale välja anda.

Kuigi Hongkongi valitsus võttis väljaandmise seaduse eelnõu hiljem tagasi, kasutas Hiina Kommunistlik Partei 2019. aasta mitu kuud väldanud sotsiaalseid rahutusi ettekäändena ja kehtestas 30. juunil 2020 erihalduspiirkonnale rahvusvaheliselt kriitikat saanud nn Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse.

Vastuolulise julgeolekuseaduse kohaselt võidakse kõik kohalikud ja välismaalased vangistada Hongkongi ja Hiina valitsusrežiimide kritiseerimise eest, seades kahtluse alla Hongkongi allesjäänud vabadused Hiina sekkumise eest.

Pärast neid drastilisi arenguid Hongkongis jõustub selle aasta 1. augustil uus immigratsiooniseadus, mis annab kohalikele võimudele õiguse keelata kõikidel Hongkongi elanikel (sh Hongkongis elavatel eestlastel) Hiina kontrollitud territooriumilt lahkuda. Hongkongis elavate Eesti kodanike võimalik lahkumiskeeld peaks olema Kaja Kallase juhitud liberaalse valitsuse jaoks murettekitav.

Hongkong on de facto linnriik, millel on oma valitsus, seadusandlik võim ja kohtusüsteem, mis on sätestatud Hongkongi nn mini- põhiseaduse ja Hiina-Briti ühisdeklaratsiooniga. Ühisdeklaratsioon on õiguslikult siduv rahvusvaheline leping, mis kehtib kuni 2047. aastani.

Arvestades, et Hongkongi immigratsiooniosakonnal on õigus väljastada oma kodanikele rahvusvahelisi reisidokumente (Hongkongi erihalduspiirkonna passid), on Hongkongi valitsuse volitused peaaegu samaväärsed riigiga.

Kuna aga 2019. aasta sotsiaalsete rahutuste tõttu arreteeritud 10 000 inimesest enam kui 2300 Hongkongi elanikule on esitatud süüdistus poliitiliselt motiveeritud põhjustel, on mõistlik oletada, et Hongkongi kohtusüsteem pole enam Hiina Kommunistlikust Parteist sõltumatu ja Hongkongist on saanud sisuliselt politseiriik, kus välismaalastele võidakse nende poliitiliste vaadete tõttu esitada poliitiline süüdistus.

Näiteks arreteeriti jaanuari alguses Hongkongi riikliku julgeolekuseaduses nimetatud riigi õõnestamise vandenõu eest 55 demokraatiameelset isikut, kes aitasid korraldada või osalesid eelmisel suvel mitteametlikel eelvalimistel. Eelvalimiste korraldaja sõnutsi oli selle eesmärk kõigi demokraatiameelsete koordineerimine, et saavutada enamus Hongkongi seadusandlikus nõukogus (sisuliselt parlament), mis annaks neile võimaluse sundida Hongkongi Hiina-meelset valitsusjuhti tagasi astuma Hongkongi "minipõhiseaduse" artikli 52 kohaselt.

Vahistatute nimekirjas oli ka Hongkongis elav Ameerika advokaat John Clancey. Teda ei kaitsnud ka USA kodukondsus - USA konsulaat Hongkongis ja Macaus ei protesteerinud vahistamise vastu ja Ameerika diplomaatide roll Hongkongis jäi Clancey abistamisel väga piiratuks.

Teine häiriv vahejuhtum puudutab Hongkongist pärit Portugali kodanikku Kok Tsz-luni, kes vangistati kõigepealt seitsmeks kuuks Mandri-Hiinas ja kellele esitati hiljem süüdistus mässamises, kui ta Hongkongi naasis, üritades eelmisel suvel Hongkongist Taiwani põgeneda.

Ehkki tegu on EL-i kodanikuga, keelasid Mandri-Hiina ametivõimud talle õigusabi, sest nad ei tunnistanud tema Portugali kodakondsust, seega said Portugali diplomaadid talle õigusabi asemel pakkuda ainult "humanitaarabi".

Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ulatuslik mõju ei ole piirdunud pelgalt endise Briti kolooniaga. Selle asemel ähvardas Hongkongi politsei väljastada rahvusvahelise vahistamismääruse paari Taani poliitiku väljaandmiseks, sest nad aitasid Ted Huit, endist Hongkongi rahvasaadikut, kes põgenes Hongkongist Taani kaudu Ühendkuningriiki.

Arvestades, et Hongkongi riiklik julgeolekuseadus on oma olemuselt ekstraterritoriaalne, võivad kõik väljaspool Hongkongi elavad isikud (ka Eesti kodanikud) toime panna nn kuritegusid, mida ei tegelikult eksisteeri, ja Hongkongi politsei saaks arreteerida kahtlusaluse kohe, kui viimane siseneb Hongkongi erihalduspiirkonna territooriumile.

Nüüd võeti Hongkongi kummitemplina tegutsevas parlamendis vastu immigratsiooniseaduse eelnõu muudatusettepanekud, et immigratsiooniosakonna direktoril oleks õigus keelata Hongkongi elanikel territooriumilt lahkumine ilma nõudeta seda täpsemalt põhjendada.

Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse taustal tähendab see, et kohalikud ja välismaalased, kes on seotud 2019. aasta sotsiaalsete rahutuste ja 2020. aasta protestidega, oleksid sunnitud Hongkongi jääma isegi siis, kui nad istuvad sisuliselt juba lennukis, kui vastav käsk tuleb. Seega ähvardab uus seaduseelnõu mitte ainult Hongkongi elanikke, vaid ka Hongkongis elavaid eestlasi.

Praegu pole teada, kas Hongkongi valitsus oleks ka tegelikult piisavalt autoritaarne, et vaidlustada rahvusvahelistel reeglitel põhinevat korda, keelates mõnel Eesti kodanikul Hongkongist lahkumise poliitilistel põhjustel. Eesti valitsus peab siiski kasutama Eesti diplomaatide kohalolekut Mandri-Hiinas ja koguma teavet Hongkongis elavate Eesti kodanike turvalisuse kohta.

Meie diplomaadid peaksid olema valmis osutama diplomaatilist ja õigusabi Eesti kodanikele, kes ei pruugi Hongkongi valitsuse mistahes põhjenduste tõttu saada Eestisse naasta ega erihalduspiirkonnast lahkuda.

Iverson Ng on Eestis elav kolumnist. Ta elas Hongkongis 23 aastat.