Eesti poliitikud ei toeta Saksa välisministri soovi loobuda EL-i välispoliitikas ühehäälsusest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Saksa välisminister Heiko Maas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondade esindajad ütlevad, et ei toeta Saksa välisministri Heiko Maasi ideed loobuda Euroopa Liidu välispoliitikas ühehäälsuse nõudest, mis annab igale liikmesriigile vetoõiguse.

"Eesti seisukoht on olnud kindel ja ma arvan, et praegugi ei ole vaja seda kuidagiviisi muuta. Kui me loobuksime vetoõigusest, kui me loobuksime ühehäälsusest, siis me avaksime Pandora laeka, mis kindlasti ei pruugiks töötada meie välispoliitiliste huvide nimel," ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond). "Meie huvi Euroopa Liidu kontekstis on kindlasti see, et meil oleks ühtne välis- ja julgeolekupoliitika. Ja seda tagab see, kui kõikide riikide arvamus on üheaegselt arvesse võetud," lisas ta.

Sama leidis ka Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras (Isamaa): "Mina igal juhul seda ei toeta. Ma mõistan seda frustratsiooni, mis võib tekkida, kui mõnel riigil on eriarvamus, aga Euroopa Liidu tugevus on just nimelt ühine otsustamine. Need otsused, mis on ühiselt vastu võetud, on tugevamad. Mulle põhimõtteliselt ei meeldi üle mingite riikide peade välispoliitika tegemine - olgu see siis Eesti või Saksamaa. Ma ei pea seda kindlasti õigeks."

Terras rõhutas, et igasuguses Euroopa Liidu välispoliitilises diskussioonis on konsensus oluline ja seetõttu tuleb selle nimel pingutada. "Deklaratsioonid, mis tehakse konsensuslikult, on tugevad ja kindlasti vajalikud," märkis eurosaadik.

Sama tõi esile ka Mihkelson, kelle sõnul on Euroopa Liidu ühtne välispoliitika Eesti jaoks väga oluline, kuna koos liitlaste ja partneritega on suurem võimalus mõjutada globaalset või ka regionaalset välis- ja julgeolekupoliitikat. "Mida tugevam on Euroopa Liidu ühisosa, seda edukam on ka meie poliitika, iga riigi oma välispoliitika," märkis ta.

Mihkelsoni sõnul heidab näiteks Venemaa Euroopale ette just seda, et EL teeb välispoliitikat ühtselt. "See on selge sõnum, ühtne sanktsioonipoliitika on ju see, mis tagab ka meie huvide ja ja julgeoleku parema kaitsmise," rääkis Mihkelson.

Terras leidis, et Maasi idee on pigem asendustegevus. "Saksamaa peaks oma välispoliitikat pühendama rohkem praegustele maailma väljakutsetele, selle asemel, et tekitada diskussioone, mille tulemus on ette teada. Pigem peaks Saksamaa sulgema oma Nord Streami gaasijuhtme ehituse, aga mitte tegelema asendusprobleemidega," rääkis Terras.

Mihkelsoni sõnul tuleb arutelu välispoliitika ühtsuse üle Euroopa tulevikukonverentsi raames kindlasti arutusele. "Seda on ka varem peetud, aga ma ei pea realistlikuks, et see läbi läheks," ütles ta.

Mihkelson rääkis, et arutas sama teemat alles hiljuti Eestis visiidil olnud Küprose välisministriga ning nad mõlemad tõdesid, et väikeriikidel on selles küsimuses selgelt ühine arvamus. "Olgugi, et on probleeme ühisosa leidmisel, on vetoõiguse omamine väikeriikidele selgelt tugevam kaart kui sellest loobumine," rõhutas ta. Tema sõnul tuleb Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kujundamiseks ja ühisosa leidmiseks rohkem tööd teha.

Saksa välisminister ütles esmaspäeval, et Euroopa Liidu liikmesriikide vetoõigus välispoliitikas tuleb kaotada, kuna EL ei saa olla üksiku vastuseisja pantvang,

Mõni päev varem olid Saksa ametnikud kritiseerinud Ungarit. Maasi kommentaarid näitavad, kuidas Berliinis üha kasvab pahameel sellepärast, kuidas EL-i liikmesriigid võivad takistada tegutsemast teemadega, milles on peaaegu kõik liikmed ühel meelel.

Ungari blokeeris aprillis EL-i avalduse Hongkongi kohta. Kolm nädalat tagasi Lähis-Ida kohta.

Saksamaa on tavaliselt selliste avaldustega väga ettevaatlik, tegu on ebatavalise noomimisega, märkis Reuters.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: