X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Harri Tiido: Venemaa valgest internetist

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa katseid sõltumatu neti loomiseks. Interneti sisu tsenseerimine ja soovimatu sisu kõrvaldamise nõudmine on kujunenud Venemaal juba argiseks, märgib Tiido.

Hiljuti Peterburis toimunud rahvusvahelisel majandusfoorumil teatas Venemaa haridusminister Sergei Kravtsov, et tema ministeerium on loomas kooliõpilaste jaoks niinimetatud valget internetti.

Tegemist oleks justkui koopiaga "pärisnetist", seal oleksid omad sotsiaalvõrgustikud, sõnumiedastuskeskkonnad ja palju noortele ning lastele vajalikku teavet. Juurdepääsu pakutakse ka filmidele, raamatutele, muuseumidele ja muule kasulikule. Kuid seda kõike ühe klausliga, et kogu juurdepääsetav, et mitte öelda pealesurutav materjal saab olema "vastavuses väärtustega, mis riigis kehtivad".

Millised need väärtused on, seda ei selgitatud. Kuid seda ei ole kuigi raske ära arvata. Kui vaadata pidupäevadel sõjaväemundrisse riietatud väikelapsi, puupüsse kandvaid kooliõpilasi või organisatsioone, nagu Junarmija, ehk Noorarmee, siis saab ühe suunana kindlasti olema riigis valitsevaks tõusnud "võiduhulluse" kandmine laste ja noorte igapäevamenüüsse.

Kontroll

Ühest küljest võib ju nõustuda, et laste netikasutuse piiramine nii ajaliselt kui sisuliselt võib neile kasulik olla. Tegelikult on mõnel pool Venemaal selline võimalus juba olemas. Moskvas näiteks pakub linna telefonivõrgu baasil tekkinud teenusepakkuja MGTS väikese tasu eest lahendusi lastevanematele. Kuus sada rubla ja te saate kasutada teenust "Valge Internet".

Iga vanem saab selles sätestada lapse vanuselist profiili arvestades netile juurdepääsu aja ning kontrollida külastatavaid netiaadresse. Võimalik on ka nii-öelda "valgete" ja "mustade" ehk keelatud netiaadresside nimistute koostamine.

Haridusministeeriumi plaan on aga samm edasi ja kogu riigi ulatuses. Kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte netiteadlikkust arvestades leiavad nad ruttu võimaluse piirangutest mööda minna.

Kuid kogu jutuks olev plaan on tegelikult osa Venemaa praeguste võimude pürgimustest see neetud ülemaailmne võrk kuidagi kontrolli alla saada, või siis vähemalt kärpida selle ulatust. Nii et juurdepääs oleks vaid Venemaa enese võrgule, mis oleks muust võrgust turvaliselt eraldatud. Oleme sellest plaanist pisut ka ühes varasemas Taustajutus rääkinud.

Katseid sõltumatu neti loomiseks on Venemaal tehtud juba kümme aastat. Kuid seni näib, et erinevalt Hiinast on vene netivariant liiga tihedalt ülemaailmse võrguga seotud. Aga katsed jätkuvad. "Suveräänset internetti" ette nägev seadus võeti vastu pisut üle pooleteise aasta tagasi. Lisaks kehtestatakse erinevaid seadusi, millede abil välismaiseid teenusepakkujaid kontrolli alla saada.

Nii näiteks võttis duuma vastu seaduse, mille kohaselt kõik suured netikompaniid peavad asutama Venemaale filiaali, et oleks, keda rikkumiste eest trahvida. Erinevaid karistusi on juba määratud, kuid kohtu poolt väljamõistetud summad on seni suurfirmade jaoks peenraha. Proovitud on ka teenuste aeglustamist, näiteks Twitteri puhul tänavu kevadel. Lisatakse hoiatusi kogu teenuse blokeerimisest Venemaal.

Netisisu tsenseerimine ja soovimatu sisu kõrvaldamise nõudmine on kujunenud Venemaal juba argiseks. Üks põhjuseid on soov vältida opositsiooni organiseerumist neti kaudu. Samuti võimudele ebameeldivate materjalide edastamist netis, nagu näiteks Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase ühenduse videod riigi juhtfiguuride laiutavast käitumisest ja omandist.

Kuna senised trahvid on olnud liiga väikesed, et mõju avaldada, siis viis valitsus parlamendis mullu detsembris läbi seaduse, mille alusel võib teenusepakkujaid soovimatu sisu kõrvaldamisest keeldumise eest karistada trahviga, mis ulatub 10 kuni 20 protsendini nende aastasest käibest Venemaa territooriumil.

Samal kuul võeti vastu ka seadus, mis võimaldab netiregulaatoril Roskomnadzor piirata või blokeerida netilehekülgi, mis diskrimineerivad Venemaa riigimeediat. Ükskõik mida see siis ka tähendab. Aga Vene seadustega ongi tihti nii, et tähtis ei ole seadusetäht, vaid selle tõlgendus võimude poolt.

Kaks suunda

Vene võimude tegevusel on kaks suunda. Üks on Venemaal enesel loodud info ja sisu kontrollimine. Teine aga välismaalt kättesaadava teabe piiramine. Võimud on nõudnud Google'ilt teatud sisu kõrvaldamist ja sotsiaalmeediavõrkudelt kasutajate andmete säilitamist Venemaal paiknevates serverites. Teisisõnu, Vene eriteenistuste käeulatuses.

Kohtuasju on Moskva algatanud Twitteri, Google'i, Facebooki, TikToki ja Telegrami vastu. Lisaks on jõustatud uued reeglid, mille kohaselt kõigis uutes nutiseadmetes peavad olema valitsuse poolt heaks kiidetud äpid. Ja püütakse luua ka välismaistele teenustele kohalikke analooge. Näiteks Gazprom Media on loomas TikTokiga sarnast äppi. Ülejärgmiseks aastaks peaks aga valmis saama Wikipedia täielikult vene variant koos nii-öelda õige sisuga.

Kuid igale mõjule tekib vastumõju. Moskvas on käivitanud tegevuse Roskomsvoboda ning Interneti Kaitse Keskus, mis pakuvad abi piirangute tingimustes elamiseks. Roskomsvoboda üllitab nimistut Venemaal keelatud netiressurssidest, õpetab piiranguist mööda hiilima ja edastab uudiseid riiklikest regulatsioonidest.

Lisaks peab see ühendus avalikku listi ka usaldusväärsetest VPN-idest, mis võimaldavad kasutajale juurdepääsu blokeeritud lehekülgedele. Elik asjatundlikel netikasutajatel ideid jätkub. Kui just kruvisid täiesti kinni ei keerata.

Seetõttu näiksegi võim olevat võtnud suuna keeldude kõrval ka alternatiivide pealesurumisele, alustades koolieast. Ka Nõukogude Liidus algas ajude komposteerimine tähekeseeas, areneti edasi pioneeriikka, kust kasvati sujuvalt komsomoliks ja lõpuks oligi valmis küps parteisõdur.


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: