Rootsi valitsus varises kokku
Rootsi parlament hääletas esmaspäeval peaminister Stefan Löfveni umbusaldamise poolt. Võimalikud on erakorralised valimised.
Löfveni valitsuse tagandamise poolt hääletas 181 parlamendisaadikut. Vastu oli 109 saadikut.
Umbusaldushääletuse algatasid parempoolsed Rootsi Demokraadid ja Vasakpartei. Löfven kuulub sotsiaaldemokraatlikku erakonda.
Tegemist on esimese korraga, kui opositsiooni esitatud umbusaldusavaldus kukutas Rootsi peaministri.
Löfven andis esmaspäeval ka pressikonverentsi.
"Valitsusel on nüüd nädal aega otsustamiseks. Peame oma koostööpartneritega läbirääkimisi," ütles Löfven.
"Tähtis on see, mis on riigile parim. Töötame nii kiiresti kui võimalik," lisas Löfven.
Hiljutised arvamusküsitlused näitavad, et toetus vasakpoolse ja parempoolsete blokile on võrdne. Seetõttu ei pruugi erakorralised valimised samuti selgust tuua, teatas Helsingin Sanomat.
Löfven ütles neljapäeval, et kui tema valitsus umbusaldushääletuse kaotab, siis astub ta ametist tagasi või kuulutab välja erakorralised valimised. "Mul on kaks valikut, kas kuulutada välja uued valimised või astuda tagasi," rääkis ta pressikonverentsil.
Löfven on kritiseerinud valitsuskriisi esilekutsumist keset koroonaviiruse epideemiat.
"Rootsi saatmine keerulise poliitilise kriisi keskele pole praeguses olukorras see, mida meie riik vajab," ütles Löfven.
Vasakpartei süüdistas valitsuskriisis aga Löfveni.
"Vasakpartei pole loobunud sotsiaaldemokraatide valitsusest. Sotsiaaldemokraadid hoopis loobusid Vasakparteist ja Rootsi rahvast," ütles Vasakpartei juht Nooshi Dadgostar.
Löfveni valitsus astus ametisse 2019. aastal. Sellele eelnes kuid väldanud poliitiline võitlus tagamaks endale piisav toetus pärast 2018. aasta valimisi.
Võimu kindlustamiseks sõlmiti kokkulepe kahe tsentristliku parteiga. Valitsust toetas parlamendis ka Vasakpartei.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: ERR/BNS/REUTERS