Rootsis levivad vaktsiinivastasus ja vandenõuteooriad
Rootsis on COVID-19 tõttu surnud üle 10 000 inimese ja pandeemia pole veel kaugeltki läbi. Muret tekitab, et hooldekodude töötajad keelduvad koroonavaktsiinist ning vaktsiinivastasust levitatakse ka tervishoiutöötajate Facebooki gruppides.
Rootsi televisiooni pühapäevaõhtuses saates "Agenda", mis oli erandkorras kahetunnine, arutasid peaminister Stefan Löfven ning riigi epidemioloog Anders Tegnell Rootsi koroonastrateegia ja tehtud otsuste üle.
Eelmise aasta märtsis liigitas WHO COVID-19 pandeemiaks. Sel ajal teatati kogu maailmas umbes 4000 surmast. Nüüd on surnud ligi kaks miljonit inimest ja ainuüksi Rootsis 10 000, enamasti eakad.
Nüüd küsitakse, miks Rootsi ametivõimud ei soovitanud maske, kui paljud teised riigid seda tegid, miks ei võetud ette sulgemisi ja miks viiruspuhangu alguses rohkem ei testitud.
Nüüd on kohal kauaoodatud vaktsiin ja pärast eakate vaktsineerimist jõuab järg hooldustöötajateni. Kuid juba on tulnud teateid vaktsiinist keeldumisest, näiteks Blekinges, kus 12 töötajast viis on otsustanud loobuda või vähemalt oodata. Skånes Burlövis väidab 42 protsenti, et kavatseb süstist keelduda. "Kui nad tahavad mind sundida, pean mujale kolima ja töökohta vahetama," ütles üks Lõuna-Rootsi abiõde.
"Meil on endiselt olemas täielik kaitsevarustus, mida me iga kord kasutame, kui kliendi juures oleme," ütles teine anonüümseks jääda sooviv abiõde.
Burlövi sotsiaaljuht Lars Wästbergi loodab siiski, et hooldajad võivad vaktsineerimise käigus ümber mõelda. Oluliselt muudetakse teavitustööd selles vallas.
Mitmest piirkonnast on tulnud teateid ka vaktsiini puudutavate desinformatsioonikampaaniate kohta.
Üks 30 aastat Västergötlandis töötanud abiõde ütles, et kuigi tema kolleegide seas on mitmeid vaktsiiniskeptikuid, siis tööandjale ei juleta seda öelda, kartes tööst ilma jääda. Teine ütles jälle, et tal ei ole valikut, sest kui oled kahe lapsega üksikema, valid vaktsiini.
Näiteks 25 000 liikmega abiõdede Facebooki grupis on rohkelt linke vaktsiinivastastele veebilehtedele ja ka vandenõuteooriaid, näiteks, et koroonavaktsiin võib muuta inimeste DNA-d kuni selleni, et riik soovib oma elanikud tappa.
Nad nimetavad vaktsiini ka "surmalõksuks" ja leiavad, et riik võiks jagada hoopis tasuta toidulisandeid. Samuti arvatakse, et vaktsineerimine käib ravimifirmadele raha teenimise eesmärgil.
"Seda tüüpi desinformatsioon tapab," ütles turvaekspert Patrik Oksanen, kes kirjutas aruande pandeemia ajal toimunud mõjuoperatsioonidest.
Rootsi koroonastrateegiat on aga kritiseeritud, süüdistuste hulgas on ka see, et Rootsi rahvatervise agentuur on järginud karjaimmuunsuse saavutamise strateegiat.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi