ÜRO: inimõigusolukorra halvenemine on kümendite rängim

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
ÜRO lipp. Autor/allikas: Välisministeerium

ÜRO inimõigusjuht Michelle Bachelet kutsus esmaspäeval maailma ühistele pingutustele, et saada jagu viimaste kümnendite rängimast üleilmsest inimõigusolukorra halvenemisest, tuues muu hulgas esile olukorra Hiinas, Venemaal ja Etioopias.

"Me vajame pöördelist visiooni ja ühiseid pingutusi, et taastuda meie eluaja kõige ulatuslikumast ja rängemast inimõigusalaste tagasilöökide kaskaadist," ütles Bachelet ÜRO inimõigusnõukogu 47. istungjärgu avasõnas.

Istungjärgul, mis kestab 13. juulini ja toimub koroonapiirangute tõttu virtuaalselt, esitletakse Bacheleti pikisilmi oodatud raportit süsteemse rassismi kohta, aga ka resolutsioone inimõiguste olukorra kohta Myanmaris, Valgevenes ja Etioopia Tigray piirkonnas.

Avakõnes ütles Bachelet, et on sügavalt häiritud teadetest raskete rikkumiste kohta Tigrays, mida räsib sõda ja kus 350 000 inimest on näljaohus.

Ta juhtis tähelepanu seadusevälistele hukkamistele, meelevaldsetele kinnipidamistele, seksuaalvägivallale laste ja täiskasvanute vastu ning teadetele, et piirkonnas tegutsevad endiselt Eritrea sõdurid.

Murettekitavatest etnilise ja kogukondade vahelise vägivalla juhtumitest on teatatud ka mujal Etioopias, kus toimuvad esmaspäeval valimised, ütles Bachelet.

"Sõjaväe kestev kasutamine ei ole jätkusuutlik lahendus," ütles ning tegi üleskutse alustada rahvuslikku dialoogi.

Samuti muretses Bachelet olukorra pärast Põhja-Mosambiigis, mida laastab džihadistlik vägivald ja toidunappus ning kus kodudest on pagema sunnitud pea 800 000 inimest, nende seas 364 000 last.

ÜRO inimõigusjuht tõi ka välja Hongkongis kehtestatud karmi julgeolekuseaduse jahutava mõju.

Mullu juulis jõustunud seadust nähakse viisina Pekingi-kriitikute mahasurumiseks poolautonoomses Hongkongis, kus 2019. aastal puhkes tohutu demokraatiameelne protest.

Seadusega keelati suurem osa teisitimõtlemisest, anti osa süüasjade jurisdiktsioon Mandri-Hiina võimudele ja suurendati võimude volitusi algatada juurdlusi.

Bachelet hoiatas, et uue julgeolekuseaduse alusel on kinni peetud 107 inimest ja 57 on saanud ametlikud süüdistused.

Samuti osutas ta teadetele rasketest inimõiguste rikkumisest Hiina Xinjiangi piirkonnas ja väljendas lootust, et Peking annab talle lõpuks loa piirkonda külastada ja seal toimuvat seirata.

Inimõigusjuht on silmitsi kasvava diplomaatilise survega võtta jõulisemalt sõna Hiina tegevuse kohta Xinjiangis, kus USA väitel korraldatakse genotsiidi ja muid kuritegusid uiguuride vastu.

Inimõiguslaste teatel on piirkonna vangilaagrites miljoni uiguuri ja teist moslemivähemust. Samuti süüdistatakse võime sunnitöös ja sundsteriliseerimises.

Kümned riigid eesostas Kanadaga peaksid tegema teisipäeval nõukogus ühispöördumise, kus väljendatakse Xinjiangi inimõigusteolukorra pärast muret ja nõutakse, et Bacheletile ja teistele sõltumatutele vaatlejatele antaks piiramatu ligipääs.

Hiina delegatsioon Genfis sarjas läinud nädalal neid riike katse eest levitada Hiina kohta valeinfot ja kasutada inimõigusi poliitilisi vahendina.

Bachelet võttis esmaspäevases pöördumises sihikule ka Kremli hiljutised meetmed teisitimõtlemise ja septembris toimuvatel valimistel osalemise vastu.

Bachelet märkis, et Kreml proovib lammutada vangistatud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi liikumist.

Moskva kohus kuulutas Navalnõi organisatsioonid "äärmuslikeks" ja keelas nende tegutsemise riigis. Bacheleti sõnul tugines otsus ebamääraselt defineeritud süüdistusel, et organisatsioonid proovisid muuta põhiseadusliku korra aluseid.

Vene president Vladimir Putin allkirjastas samal ajal seaduse, millega keelati "äärmuslike" rühmituste liikmetel ja toetajatel parlamendivalimistel osalemine.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: