Rattapealinn Tartu jättis ratturid kesklinna põhiristmikul kitsikusse
End Eesti rattapealinnaks nimetav Tartu on keelanud linna ühe põhiristmiku äärsel kõnniteel rattaga sõitmise, samas kui autoteel pole ratturi jaoks ruumi. Rattaraja eraldamise asemel on ratturitele seatud vaid keelumärk, millest liikluse ohutumaks muutmisel suurt kasu seni pole.
Riia mäelt saadud hooga rattaga Kvartali keskuse juurde jõudes ratturid teel enam lubatud pole. Seega on variant, kas kõndida edasi ratas käe kõrval või sõita ringiga, mis tähendaks potentsiaalselt ka mitut ülekäigurada ja ajakulu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Siin on tulnud viimasel ajal ridamisi kaebusi, kus inimesed on juba sattunud traumaosakonda, sest lihtsalt sõidetakse neile otsa. Siin samas sellel lõigul. Kindlasti neid konfliktikohti linnas on veel, aga siin oli ta märgatavalt ja teravalt esile kerkinud sellel hooajal," selgitas abilinnapea Raimond Tamm.
Paraku on näha, et keelusilt probleemi ei lahenda.
"Ilmselt näeme siin selle klipi jooksulgi nii mõningaid rattureid liiklemas, sest tegelikult ju alternatiivi väga ei ole. Kui vaadata teisele poole teed, siis on see samamoodi bussipeatus ja trepid. Alternatiiv sõita ümber Kvartali on ratturi jaoks väga tajutavalt pikk tee," rääkis Tartu Liiklejate Koja esindaja Kärt Puusepp.
Rattaaktivistide sõnul oleks pidanud linn enne huvigruppidega alternatiive arutama, ent keelusilt tekkis teele ootamatu üllatusena. Praegu käib Turu-Riia ristmiku remont, ent sellega koos sinna eraldatud rattateed ei rajata.
"See mõte, et Riia tänava äärde peaks tekkima eraldiseisev rattatee, tekkis üldplaneeringu arutelu käigus. Üldplaneering ei ole isegi veel kehtestatud, me räägime plaanist, mis ei ole lõplikku heakskiitu saanud. See on nii viimase aja mõte lihtsalt, sellepärast ei olegi mingeid muutusi veel toimunud," rääkis Tamm.
Juba kolm aastat ringleb Tartus lisaks tavaratastele ka 750 linnaratast, millest enamik sõidavad tänu elektrijõule kuni 25 kilomeetrit tunnis. Kuigi võiks arvata, et kasvavale ratturite arvule tekib ka aina enam linnaruumi, ei ole see ainus rattakeeluga tee Tartus. Samasugune silt on ka Raekoja platsi ühes ääres.
"Seal ju ka pole ratturil kiiret läbipääsu. Kui me tahame loota, et ratas on reaalne ja arvestatav, konkureeriv vahend liiklemiseks, siis tuleb luua ka konkurentsivõimelised tingimused selleks. Käe kõrval ratta lükkamine seda kahjuks ei ole," kommenteeris Puusepp.
Planeeritav rattateede põhivõrk peaks valmima aastaks 2030.
Toimetaja: Merili Nael