Praeguseks juba kaks aastat toiminud rattaringluse üks eesmärkidest on linna autostumist vähendada. Et see juba ka toimunud on, veel kindlalt väita ei saa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on kahtepidi. Kui kümme inimest lähevad autode asemel rataste peale, siis kuskilt mujalt inimene näeb, et linnas on autoruumi, siis ma saan ju autoga tulla. Selgelt näha pole, aga kui me näeme, kui palju kasutatakse rattaid, siis me saame ju selge arvutuse teha. Me teame, et keskmiselt igas autos sõidab ainult üks inimene. Nii et kui meil päevas sõidab näiteks sada inimest rattaga, siis võtame sada autot linnast vähemaks," rääkis Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa.

Tartu rattaringlusel on 8000 püsikasutajat, kelle käsutuses on iga päev veidi üle 700 ratta.

"Selgelt näeme, et bussikasutajad kasutavad ka rattaid. Kuna see süsteem toimib üheskoos, siis on rõõm näha, et kui elektrirattad jälle välja tulid, siis kasutus on kasvanud jõuliselt," ütles Meeksa.

"Autoga ei taha sõita väikeseid vahemaid, rattaga saab kiiremini," rääkis Maari, kellel asendab jalgratas suviti sõite auto ja bussiga.

"Minul on bussisõidu täielikult välja vahetanud. Sõidate pikemaid otsi ka? Noo Tartus ei ole pikemaid otsi eriti, aga jah, selles mõttes küll. Igale poole saab sellega. Ainuke asi, et pole rattaid alati," rääkis Robert.

Seega nõudlus, eriti elektrirataste järele, on praegu isegi suurem kui ringlussüsteem pakkuda suudab.

"Kas just iga päev, aga iga nädal sõidan küll. See on nii mõnus ja mugav ja oma ratast ei pea omama. See ratas on peaaegu alati võtta ja tore on liikuda," ütles Helen Maria.

"Seal, kus meie elame, neid rattaid lihtsalt ei ole. Oleme Tartus külas ja mõtlesime tulla linna peale sõitma. Väga mõnus ja mugav," rääkis Küllike.

"Haapsalus tõukerattad on juba olemas täitsa. Aga selliseid mugavaid ei ole veel. Võiks olla," lisas ta.

Rattaringluse parklad on lisaks Tartu linnale juba ka Kõrvekülas, Ilmatsalus ja Luunjas. Veel plaanitakse parklat näiteks Lähtele, 15 kilomeetri kaugusele Tartu kesklinnast.