Eestis leviv viiruse delta tüvi on sarnane Peterburis leviva tüvega

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
koroonaviirus Autor/allikas: Pixabay

Eestis tuvastatud delta (India) tüvega nakatunute viiruse geneetiline järjestus on väga sarnane hetkel Peterburis leviva tüvega, selgus terviseameti nädala epiidülevaatest.

Eelmisel nädalal saabus Eestisse inimest 10 962, kes olid täitnud piiriületaja
ankeedi. Neist Venemaalt tuli 1349, Türgist 1002, Rootsist 1279, Kreekast 745 ja Ukrainast 693 inimest.

Eelmisel nädalal registreeriti 34 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 12,5 protsenti juhtude üldarvust. Kõige rohkem haigusjuhte on seotud reisimisega Venemaale - neid oli 20.

21. juuni seisuga on Eestis sekveneeritud kokku 7276 proovi ning on tuvastatud - 5182 alfa (Briti) mutatsiooniga viirustüve, 113 delta (India) mutatsiooniga viirustüve, 67 beeta (LAV) mutatsiooniga viirustüve ja seitse gamma (Brasiilia) viirustüve.

Tartu Ülikoolis sekveneeritud kohalikest juhtudest oli viimasel nädalal Briti viirustüve osakaal ligi 84,7 protsenti, kuid delta tüvede osakaal jätkub kasvamist. Synlabi andmetel on delta tüvele viitavate proovide osakaal
kasvanud 22. nädala seitsmelt protsendilt eelmisel nädalal 25 protsendini.

Eelmisel nädalal kinnitati sekveneerimise käigus 50 delta tüve, neist neli olid sisse toodud ja 46 kohalikku juhtu.

Sekveneerimisega on kinnitatud, et paljud Eestis tuvastatud delta tüvega nakatunute viiruse geneetiline järjestus on väga sarnane hetkel Peterburis leviva tüvega. Sellelt saab järeldada, et Eestis tuvastatud nakatunud on otseselt või kaudselt seotud Venemaal reisimisega.

Delta tüve laialdast siseriiklikku levikut ei ole veel täheldatud.

Prognoos - juulis võib nakatumine kasvada

Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatamiskordaja on üle-eestiliselt 0,79. Nädal varem oli R 0,7 ehk see on pisut kasvanud.

Võrreldes 23. nädalaga kasvas haigestumus Järvamaal 50 protsendi võrra, kuid et arvud on väga väikesed (juurde lisandanud kolm positiivset proovi), siis pole terviseameti kinnitusel muretsemiseks põhjust. Teistes maakondades on haigestumus endiselt langustrendis.

Terviseamet prognoosib, et kahenemine jätkub veel vähemalt paar nädalat, aga delta tüve osakaalu suurenemine võib juba juulikuus tekitada teatava kasvu.

Eelmisel nädalal analüüsitud haigusjuhtudest jäi nakatumiskoht teadmata 27 protsendil juhtudest, nädal varem oli see näitaja 35,2 protsenti.

Viimasel seitsmel päeval said nakkuse perekonnast 35,8 protsenti ehk peamine levik toimub perekondades ja sugulaste seas. Tööl nakatus 8,5 protsenti, välismaal 12,5 protsenti, laste- ja õppeasutuses 1,4 protsenti ning tervishoiuasutuses üks protsent.

Haigestunute üldarvust moodustasid sümptomaatilised haigusjuhud 88,7 protsenti ja ilma sümptomiteta 11,3 protsenti.

0,15 protsenti vaktsineeritutest haigestus uuesti

Täielikult vaktsineeritute seas oli 21. juuni seisuga haigestunud COVID-19-sse 600 inimest ehk 0,15 protsenti kõikidest vaktsineeritutest.

Neist 524 olid saanud Comirnaty (Pfizer) vaktsiini, 64 Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiini, üheksa Moderna vaktsiini ning kolm Jansseni vaktsiini.

Haigestunutest omakorda hospitaliseeriti 74 Comirnaty, neli Moderna ja kaks Vaxzevria vaktsiini saanud inimest.

Terviseameti nädala epiidülevaadet saab lähemalt lugeda siit.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: