Seireuuring näitab koroona taandumist mullusuvisele tasemele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Soe suveilm jätkub. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu viimase etapi tulemused näitavad, et nakkusohtlike täiskasvanute hulk elanikkonnas on kahanenud 0,05 protsendini. Samas on antikehadega täiskasvanute osakaal tõusnud pea 70 protsendi lähedale.

 Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on iseäranis hoogsalt kasvanud antikehadega inimeste osakaal keskealiste ja noorte hulgas. 18–39-aastaste vanuserühmas on see kerkinud viimase kuuga suisa poole võrra. Praegune viiruse levik on Kalda sõnul peaaegu võrreldav mulluse suve algusega.

Koroonaviirusevastaste antikehade määramiseks andis vereproovi 2277 inimest. Neist 67,7 protsendil olid antikehad olemas. Seega võiks võiks Eestis koroonaviirusevastaste antikehadega olla praeguse seisuga hinnanguliselt 726 000 täiskasvanut. Neist valdav osa on saanud kaitse vaktsineerimise teel.  

Seireuuringu käigus testiti 13.–21. juunini juhuvalimi alusel 2244 täiskasvanud elanikku, kellest andis positiivse koroonaviiruseproovi kümme inimest. Neist üheksa olid viiruse juba läbi põdenud ja üks oli veel nakkusohtlik. See tähendab, et Eestis on nakkusohtlikke täiskasvanuid praeguse seisuga hinnanguliselt 500 ehk keskmiselt üks täisealine kahest tuhandest.

Vaktsiin kaitseb tõhusamalt kui läbipõdemine

"Selleks, et elu taas normaliseeruks, on väga suur roll vaktsineerimisel. Meie uuringu andmeil on kaks kolmandikku antikehadega inimestest saanud viirusevastase kaitse just sel moel," selgitas Kalda.

Seejuures rõhutab professor, et vaktsineerimine on kindlasti soovitatav ka koroonat põdenud inimestel.

"Läbipõdemisel saadud immuunsuse kestuse kohta pole meil häid tõendeid. Seepärast on kindlama kaitse saavutamiseks vaja kuus kuud pärast haiguse põdemist siiski ka vaktsineerimas käia," rääkis Kalda. 

Uuringu käitumisanalüüs näitab, et koos piirangute leevenemise ja vaktsineerituse kasvuga on inimeste käitumine muutunud vabamaks. Samas on võrreldes eelmise kuuga vähenenud lähikontaktid võimalike nakatunutega poole võrra.

"See annab kinnitust, et viiruselaine on taandumas ja me võime end suvel rahulikumalt tunda," ütles Kalda. "Loodame väga, et saavutame suvega piisava vaktsineerituse taseme, et koroonaviirus sügisest enam senisel moel meie elu halvata ei saaks."

Äsja lõppenud uuringuetapp oli koroonaviiruse levimuse seireuuringu viimane. Edasine seirevajadus sõltub muutustest viiruse levikus.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut tegi Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga. 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: