Läinud aastast ootas Tallinna lennujaam suurt kasumit, kuid koroonaviirus tõi riigifirmale hoopis kahe miljoni eurose kahjumi. Ettevõte arvutas, et kaotas oma eelmise ja selle aasta investeerimisvõimekusest 30 miljonit eurot.

Samal ajal käib lennujaama lõuna-ala väljaehitamine, seal, kus laiub Rae raba põhjaserv.

"Täiendav investeering, mida meil vaja on, on teatud infrastruktuur, mis puudutab ligipääsetavust näiteks sõiduautodele või veokitele. Ja teine pool on konkreetselt nende hoonete väljaehitamine. Näiteks lennukihooldusangaaride või logistikakeskuste ehitamine, mida me siis rendime oma rentnikele," selgitas ettevõtte juht Riivo Tuvike.

Tuvikese sõnul oleks tegu igati kasumliku projektiga. Ettevõte on välja arvutanud, et kui investeeringut ei tehtaks, jääks järgmise 25 aasta jooksul teenimata umbes 33 miljonit eurot kasumit. Aga nagu öeldud, ajad on rasked ja firmal endal investeeringuks tarvilikku 37 miljonit eurot pole. Vähe sellest, ka pangad ei taha seda praegu anda.

"Kui tahad pangast raha võtta, mis iganes projekti peale, siis pank alati küsib, et palju sa ise oma raha sisse paned. Ja vaat meil täna puudub see omafinantseeringu osa," tõdes Tuvike.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) sai juba mai keskel valmis eelnõu, millega antaks ettevõtte aktsiakapitali juurde 20 miljonit eurot. Ministeeriumi hinnangul teeks niisuguse rahasüsti ka tavaline erainvestor, ja tegu pole õiguslikus mõttes riigiabiga. Järelikult ei plaanitud Euroopa Komisjonilt ka riigiabi luba küsida.

Rahandusministeerium nii tõtakas pole. Riigivara osakonna analüütik Kalle Viks ütleb, et igaks juhuks küsitakse komisjonist nõu.

"Rahandusministeeriumi jaoks on oluline sellises küsimuses tagada selgus ja konservatiivsus ja leida vastus küsimusele, kas on tegemist riigiabiga või mitte," ütles Viks.

Rahandusministeerium märkis, et erainvestorid soovivad üldjuhul oma investeeringult tulu teenida. Aga Tallinna Lennujaam on juba varasemates laenulepingutes lubanud, et ei maksa riigile dividende kuni 2033. aastani.

"Pangad reeglina soovivadki kontrollida seda, kui palju omanik dividende välja võtab. See on üsna tavapärane. Ma ei ütleks, et lennujaam kuidagi teistmoodi välja paistab võrreldes teiste suuremamahuliste laenulepingutega," ütles Tuvike.

Edasine sõltub konsultatsioonidest. "Kui selgub, et ilma reaalse omanikutuluta pole erainvestori printsiip täidetud, on vaja läbi viia põhjalikum riigiabi analüüs," märgib rahandusministeerium.

"Kui Euroopa Komisjon peab seda olukorda riigiabiks ja tegemist on lubatud riigiabiga, siis tuleb komisjonilt taotleda riigiabi luba," selgitas Viks.

Kui kaua niisugune loamenetlus aega võtaks, ei saa Viksi sõnul ennustada. Kõik loamenetlused on erinevad, palju sõltub sellestki, kui põhjalik on komisjoni saadetav taotlus.

Tuvike ütleb, et raha endaga tegelikult väga kiire ei olegi. Ehitus võiks käima minna järgmisel või ülejärgmisel aastal. Samas pankadega tuleb hakata hulga varem suhtlema.

"Mida varem on meil kindlus enda kapitalistruktuuri osas olemas, seda lihtsam on meil ka pankadega läbi rääkida. Kui seda ei ole, siis ka pangad ei ole valmis otsuseid tegema," tõdes Tuvike.