Kuidas kommenteerite seda, et president kuulutas ABIS-e seaduse välja?

Minule jäi küll mulje, et kogu see väljakuulutamata jätmise spekulatsioon tema poolt oli puhas poliitiline teater, millel oli ainult üks eesmärk - kasutada ähvardust ABIS välja kuulutamata jätta selle jaoks, et pressida koalitsioonierakondadelt sügisese poliithooaja jaoks midagi välja. Ja see kauplemine käis neil kuni viimase minutini. See, et ta nüüd seaduse välja kuulutas, tähendab minu arvates seda, et ju ta mingid lubadused koalitsioonierakondadelt kätte sai. Kõik see muu jutt sinna juurde ei ole lihtsalt siiras.

Kas te vihjasite tõesti praegu sellele, et kui Kersti Kaljulaid otsustab kandideerida teiseks ametiajaks presidendiks, siis koalitsioonierakonnad on otsustanud teda selles osas toetama hakata?

Ma vihjan pisut laiemalt. Kersti Kaljulaidil on mure tuleviku pärast, alates selle aasta oktoobrist, et mis temast saab. Küllap seda muret on ta väljendanud koalitsioonierakondadele erinevatel viisidel. Ma ei ole nii naiivne, et ma arvaks, et Kersti Kaljulaidil oli päris mure põhiseaduslike riivete pärast. Me oleme ju korduvalt ja korduvalt näinud, kuidas ta silmagi pilgutamata kuulutab välja seaduseid, millega on probleem põhiseaduse vastuolu mõttes. Ja samas on läinud korduvalt puhtpoliitilistel argumentidel riigikohtusse seaduste vaidlustamisega. Kõige markantsem näide siin oli loomulikult pensionireform. Ei, ta ei tegele põhiseaduslikkuse järelevalvega, ta tegeleb poliitikaga.

Ma olen kindel, et tal on mure, mis saab temast edasi, kui ta esimene ametiaeg läbi saab. Siin ei pruugi sugugi ainus lahendus olla see, et ta saab koalitsioonierakondade toetuse presidendina jätkamiseks. Siin on terve hulk muid võimalusi, mismoodi inimese muret lahendatakse, erinevad rahvusvahelised ametikohad ja ja mis kõik veel.

Mis on EKRE edasised sammud?

Siin on kaks edasist tegevuse liini. Üks on see, et meie hinnangul rikuti riigikogu kodukorda, kui seda ABIS-e eelnõud menetleti, rikuti komisjonis erinevaid seaduse norme ja selle tõttu see seadus on ebaseaduslikult vastu võetud. Meie probleem on see, et riigikogu liikmetel või ka riigikogu fraktsioonil ei ole ette nähtud seaduslikku viisi, kuidas seda kohtus nüüd vaidlustada. Me peame sellega, ütleme, halduskohtu poole pöörduma küll, aga ega tegelikult sellist mehhanismi seaduses meile ette nähtud ei ole.

Nüüd teine asi on see, et ma teeks üleskutse kõikidele inimestele, kelle andmeid sinna ABIS-esse kantakse, pöörduda ise kohtu poole ja nõuda kohtu kaudu oma andmete kustutamist sellest andmebaasist. Kui see tegevus on piisavalt massiline, siis meil õnnestub see andmebaas tegelikult muuta töövõimetuks ja lõpuks peaks need vaidlused jõudma ikkagi riigikohtusse, kus me peaksime siis saama juba juriidiliselt pädevama hinnangu, kui riigikogu politiseeritud hinnang või presidendi kantselei politiseeritud hinnang.

Meie seisukoht ei ole muutunud, ABIS-e seadus loob meile suurt venda ja jälgimisühiskonda ning võimaldab riigivõimul oma kodanikke manipuleerida, nende järel nuhkida väga väikese vaevaga.

Hoobasid praegu sellega edasi tegeleda nii, et asi jõuaks riigikohtusse, teil erakonnana ei ole?

Erakond sellisel moel, ütleme vähemalt riigikohtusse pöörduda ei saa. Me saame pöörduda halduskohtusse ja vaidlustada väljakuulutamise otsuse. Aga neid juhtumeid Eestis on olnud ja ega kohtud poliitilist seisukohta eriti võtta ei taha. Meie eesmärk on mingil viisil jõuda riigikohtuni välja selle kaasusega.

Aga me ei jäta seda asja niisama, me ennast lööduks kindlasti ei tunnista. Vähim, mida me öelda saame, on see, et kui me kunagi peaksime olema jälle valitsuses, siis me mitte lihtsalt ei pööra seda seadust tagasi, vaid ikkagi süstemaatiliselt vaatame, milliseid andmeid riik korjab ja nii nagu näiteks e-valimiste puhul ju riik ka hävitab mingeid andmeid, ütleb, et neid rohkem ei ole vaja alles hoida ja kõik. Meil on liiga palju andmebaase ja nende andmebaaside kasutus on liiga lihtne ja liiga kergesti erinevatel asutustel tehtav, tegelikult see teema on nii suur ja ei lähe ära.

Aga kas te kaebate siis selle otsuse halduskohtusse?

Me kindlasti räägime juristidega sellest, missugune see perspektiiv on. Kohtus ei ole mõtet käia, kui meile öeldakse, et sealt mitte midagi ei saavuta. Ja me oleme rääkinud erinevate juristidega, üldine hinnang on selline, et perspektiiv on kehvakene.

Aga võib-olla on võimalik, et keegi inimene kaebab kohtusse. Üldse mitte juriidiline isik, vaid füüsiline isik, ja seal on perspektiiv parem, nii et me tegeleme sellega.

Kes see inimene võiks olla?

Ükskõik milline Eesti kodanik, kellele tundub, et riik riivab tema põhiõigusi, tema põhiseaduslikke õiguseid, kui ta tema kohta andmeid korjab ja neid andmeid vaatab.

Aga on teil keegi konkreetne ka praegu?

Konkreetseid inimesi mul ei ole praegu ja kui oleks, siis ei ütleks ka.

Aga õiguskantsler? Tema saab riigikohtusse selle otsuse kaevata.

Nojah. Kahjuks õiguskantsler kogu selle vaidluse ajal pigem oli seda meelt, et probleemi ei ole. Ja meil oli ju temaga juttu sellest ja tema suhtumine oli umbes selline, et kui teile see seadus ei meeldi, siis tehke kaebus andmekaitse inspektsioonile. Selle nõuandega ei ole midagi peale hakata, andmekaitse inspektsioon ütleb selle peale, et kallid riigikogulased, ise võtsite seaduse vastu, et meie ainult täidame seadust.

Ma väga lootusrikas ei ole, et õiguskantsler siin midagi teeb. Jah, see on tõsi, et õiguskantsleril on võimalik otse pöörduda riigikohtu poole. Meil riigikohtu poole pöördumiseks ongi Eestis väga kitsas tee. Selleks on väga vähe võimalusi ja üks neist on õiguskantsler, aga ta ei ole kordagi andnud kuidagigi märku, et ta oleks kuidagigi valmis vaidlustama seda seadust.

Kasutan võimalust küsida veel ühe EKRE-t puudutava teema kohta. Kas Tallinna linnapeakandidaadi olete nõus välja ütlema, on see paigas?

Ei ole. Me tahame avaldada kogu oma Tallinna nimekirja, nii linnaosade esinumbrid kui ka linnapea ise mingil hetkel täiskomplektis. Me ei tilguta siin ükshaaval välja, vaid me tahame neid kõiki esitleda korraga. Kas esitlus jääb nüüd juulikuusse või augusti algusesse, seda me ei ole otsustanud. Meil on põhimõtteliselt asjad paigas. Lihtsalt ma ei ole kindel, et me tahame siin suure südasuve ajal seda välja käia, sest ma arvan, et see ei hakka piisavalt resoneeruma avalikkuses. Inimesed häälestuvad uuesti poliitika lainele kusagil augustis. Ja ma arvan, et me teeme oma kampaania avapaugud ka kusagil augustis.