Euroopa Kohtu endine kohtunik, riigikohtu endine esimees Uno Lõhmus kirjutas eelmisel nädalal ERR-is avaldatud arvamusloos, et riigikogu plaan muuta pärast riigikohtu sideandmete otsust kriminaalmenetluse seadustikku on poolik lahendus, sest muutmata jääb Euroopa Kohtu poolt kritiseeritud kõigi sidevahendite kasutajate üldine ja vahet tegemata andmete kogumine ja säilitamine.

"See, mis puudutab [andmete] ristkasutust, mis on nagu üks probleem, mida tõstatatakse - kui ma korra olen riigile andmed andnud, siis ei peaks riik seda teist korda minu käest küsima. Me ütleme, et see kõik on väga tore ja kui me ütleme, et see on tore, siis saavad ju kõik tegelikult ka aru sellest, et see tähendab nende andmete ristkasutust. Et kui mingil teisel juhtumil on vaja neid samasid andmeid siis ei küsita uuesti inimese käest, vaid küsitakse küsitakse sealt, kus nad on juba korra küsitud," rääkis Kivimägi.

"Ma arvan, et me kodanikena ei ole sellega päri. Mis riik see on, et ma korra riigile andsin oma andmed ja nüüd tuleb mingi teine riigistruktuurüksus uuesti neid samu andmeid minu käest küsima. See on pikk diskussioon olnud ja me kõik oleme olnud seda meelt, et ühekordne andmete küsimise põhimõte on väga hea ja ei koorma liigselt kodanikku," lausus ta.

Kivimäe sõnul peaks samas andmete ristkasutus olema võimalik üksnes raskete kuritegude puhul.

"Ma arvan, et see on ka ühiskondlik kokkulepe ja mina isiklikult olen absoluutselt päri sellega, et raskete kuritegude puhul aitab see ilmselgelt kuritegusid kiiremini avastada. Ma arvan ka, et see on meie ühiskonna eesmärk, et kuriteod saaksid kiiremini avastatud ja sellisel juhul selline ristkasutus minu arvates on igati igati põhjendatud," märkis Kivimägi.

Uno Lõhmus kirjutas veel: "Väärib rõhutamist, et põhiõigusi eraelu- ning isikuandmete kaitsele riivab nii andmete kogumine ja säilitamine kui ka nende kättesaadavaks tegemine ametiasutustele, mida võib küll õigustada kuritegude uurimisega. Põhiõiguse piirang ei ole proportsionaalne kui kogutakse kõigi side kasutajate, ka nende inimeste andmeid, kellel pole mingit kokkupuudet kuritegevusega. Riik ei saa lähtuda eeldusest, et kõik kodanikud on kahtlusalused."

Toomas Kivimägi sõnul ei lähtugi riik sellisest eeldusest. "Minu usk on küll see, et riik ei lähtu sellest, et kõik on kurjategijad. Kui me sellega põhjendame andmete kogumist, siis me oleme midagi väga valesti teinud," kommenteeris Kivimägi.

Kivimäe sõnul peaks rohkem tähelepanu pöörama tehnoloogiahiidude nagu Google ja Facebook poolt omandatavatele andmetele.

"Ma arvan, et tänasel päeval me peaksime selle pärast oluliselt rohkem murelikud olema kui nüüd selle pärast, mida riik kogub. Eesti riik on demokraatlik riik ja meil ei ole põhjust tänasel päeval küll arvata, et neid andmeid kuritarvitatakse."

"Me oleme lasknud kontrolli alt välja selle, kui palju eraõiguslikud isikud koguvad neid andmeid. Me ei saagi aru, kui palju meist ja meie käitumisest tegelikult Google teab. Ma näen siin probleemi oluliselt rohkem. Siin see teadmatus on oluliselt suurem," lisas Kivimägi.

Kivimäe sõnul võetakse sideandmete säilitamist reguleeriv seadus vastu ilmselt sügisel ja sellega viiakse seadus kooskõlla põhiõigusi käsitleva Euroopa Liidu õigusega. 

"Kui see tuleb kooskõlla viia, siis loomulikult tuleb see kooskõlla viia ja ma ei kahtlegi, et ka tänane valitsus seda on valmis tegema," sõnas Kivimägi.

Kivimägi kurtis, et opositsioon kasutab nii ABIS-e seadust kui ka sideandmete kasutamise eelnõud koalitsiooni vastu malakana, öeldes, et koalitsioon ehitab politseiriiki.

"Nii Reformierakond kui ka Keskerakond on ikkagi liberaalsed erakonnad ja me ilmselgelt ei poolda politseiriigi ülesehitamist, nii et seda hirmu kindlasti ei pea kellelgi olema. See ei ole eesmärk ja ka see eelnõu kindlasti parlamendis saab vastu võetud ja vastava Euroopa Liidu direktiiviga kooskõlla viidud," märkis Kivimägi.

Riigikohus otsustas juuni keskel, et kuritegude uurimiseks ei või küsida telefoniside andmeid, mida sideettevõtted peavad säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.