Õiguskantsler näeb ABIS-es mitut tõsist probleemi
President Kersti Kaljulaid kuulutas välja biomeetrilise isikuandmete andmekogu ehk ABIS-e asutamist lubava seaduse, sest kokkuvõttes ei olnud selles tema hinnangul hoolimata probleemidest vastuolu põhiseadusega. Õiguskantsler Ülle Madise nõustub presidendiga, et ABIS-es on mitu tõsist probleemi.
Õiguskantsler Ülle Madise tõi ühe probleemina välja, et ABIS-e loomise seadus pole selge - seal pole näiteks täpselt määratletud, milliseid andmeid andmekogus hoidma hakatakse ja kuidas ning kui kaua neid hoitakse.
"Kõik see on lükatud hoopiski andmekogu põhimääruse lahendada, mis omakorda on juba täitevvõimu tasandil. Nii et ka see on üks probleeme, millele otsime meie siin vastust, et ega viimati pole kujunenud olukord, kus riigikogu võtab vastu seaduse, mis on justkui tühi raam ja siis selle pildi sinna sisse paneb täitevvõim hoopis väiksema avalikkuse saatel," selgitas Madise "Aktuaalsele kaamerale".
Madise on loonud ka töörühma, mis peab täpsemalt selgitama, kuidas on tagatud, et igast andmevaatamisest jääb maha jälg ja kuidas seda jälge kuritarvituste vältimiseks kontrollitakse.
Samuti peaks töörühm täpsemalt selgitama, millistes menetlustes biomeetrilisi andmeid kasutama hakatakse. Uuesti hinnatakse ka vastavust põhiseadusele.
"Siin on küsimus, nii nagu ka president viitas, võib-olla ka sügavalt filosoofiline, et mida meie ühiskond lubab andmetega üldse teha. Ja vastab tõele, et mõistlikku, rahulikku ja selgeid sõnu kasutades peetavat arutelu pole ju selles küsimuses olnud," ütles Madise.
Töögrupi analüüsiga loodab õiguskantsler ühele poole saada sügiseks ja kui peaks ilmnema vastuolu põhiseadusega, saadetakse seadus esmalt tagasi riigikogusse ja siis vajadusel ka riigikohtusse.
Endine riigikohtu esimees ja Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus ütles, et korralik analüüs tulnuks teha juba enne seaduse vastuvõtmist. Presidendi otsus koos kaaskirjaga valmistas talle pettumuse, sest tema sõnul ei piisa lihtsalt väitest, et riive on, kuid rikkumist pole.
"Pole kahtlust, et kuritegevuse vastu võitlemisel on andmed kasutatavad, ka biomeetrilised andmed, kuid ei piisa üksnes sellest, et me viitame, et see on meile vajalik kuritegude vastu võitlemiseks," kommenteeris Lõhmus.
EKRE on ABIS-e vastuvõtmist lubanud vajadusel kohtu abil takistada.
"Ei ole võimalik vaidlustada seadust halduskohtus ei üksikisikul ega ka erakonnal. Nii et see protseduur on üsna keeruline ja ma esialgu ei näe lähitulevikus perspektiivi, et EKRE saaks seda vaidlustada," ütles Lõhmus.
Seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist saab taotleda aga konkreetsete kohtumenetluste raames. EKRE esimees Martin Helme ütleski, et erakonnana vaidlustamise perspektiiv tõepoolest hea olla ei pruugi.
"Ma teeks üleskutse kõikidele inimestele, kelle andmeid sinna ABIS-esse kantakse, pöörduda ise kohtu poole ja nõuda kohtu kaudu oma andmete kutsutamist kogu sellest andmebaasist. Ja kui see tegevus on piisavalt massiline, siis meil õnnestub see andmebaas muuta tegelikult töövõimetuks," selgitas Helme.
Toimetaja: Merili Nael