Jesse: augustis tulevad vaktsineerima ka need, kes on kõhelnud
Suhteliselt kiirelt alanud, kuid suve alates aeglasemaks muutunud Eesti elanikkonna vaktsineerimine läheb taas intensiivsemaks augustis, ütles saates "Otse uudistemajast" sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.
Jesse sõnul suudeti kiired olla vaktsineerimises veebruaris-märtsis ehk ajal, mil toimus kindlate sihtgruppide vaktsineerimine. "Võib-olla suured vaktsineerimiskeskused sai tehtud nõks liiga vara, perearstide juures oleks pidanud püsima vaktsiin kaks-kolm nädalat kauem," nentis ta.
Jaani- ja puhkusteaja madalam vaktsineerimistempo oli Jesse sõnul prognoositav, kuid samas ei soovita loobuda eesmärgist saavutada sügisel üle 60-aastaste seas vähemalt 80-protsendine vaktsineeritus.
"Minu hinnang on see, et augustikuus vaktsineerimise intensiivsus kasvab oluliselt, tulevad ka need inimesed, kes on kõhelnud," lausus ta.
Jesse nõustus kriitikaga, et riik peaks praegu kasutama jõulisemat kampaaniat kõhklejate vaktsineerima saamiseks. "Ma olen nõus, et praegu on aeg, kus ei peaks olema ühtegi online meediaväljaannet võimalik avada ilma, et sa ei näe bännerit, et kas oled vaktsineeritud. Ka tänavapildis peaks olema rohkem näha. Kahetsusväärne hilinemine oli meediahanke tegemisel. Üksikasju ei saa avaldada, kuid asi saab korda," lausus Jesse.
Jesse sõnul ei aitaks vaktsineerimise kiirendamisele kaasa ei maapiirkondadesse saadetavad vaktsineerimisbussid ega vaktsineerimistelgid suurüritustel.
"Meie murekohad pole maapiirkonnad. Kõige madalamad vaktsineerimisega hõlmatuse näitajad on Tallinna linnaosades, väljaarvatud Nõmme ja Pirita, Sillamäel, Narvas, Paldiskis, Loksa, Maardus. Need ei ole maapiirkonnad," lausus ta.
Vaktsineerimistelkide kohta suurüritustel ütles Jesse, et sellega seotud riskid on sama suured kui võimalik kasu.
"Vaktsineerimine ei ole lihtsalt vedeliku süstimine, sellega peab kaasnema, et inimesele öeldakse, mida ta jälgima peab, et ta oskaks ka ühendust võtta, kui on vaja. Suurel muusikafestivalil vaktsineerimine, kui inimese eesmärk on olnud tulla lõbutsema, ma näen seal rohkem riske," lausus ta.
Pole selge, kes vajavad kolmandat doosi
Praegune vaktsineerimiskava kestab järgmise kevadeni. Jesse sõnul on siis põhiküsimus, keda peaks vaktsineerima kolmanda vaktsiinidoosiga. "Maailmas ei tea seda veel keegi. Meil on erinevad stsenaariumid. Võimalik, et peaks umbes 12 kuu pärast kutsuma kõiki inimesi tagasi vaktsineerima. Võimalik, et kolmandat vaktsiini vajavad kindla vaktsiiniga inimesed, kõige suurema tõenäosusega need, kelle immuunsus on nõrgem, eakad ja krooniliste haigustega inimesed," lausus ta.
Koroonapandeemia kolmas laine saabub Jesse sõnul koos sügisese viiruhooajaga, kuid juba praegu saab eeldada, et see ei tule samasugune nagu oli möödunud sügistalvel, seda juba vaktsineeritute suurema osakaalu tõttu.
Karta pole ka ülekoormust haiglates, mis viimase lainega said väga napilt hakkama, ütles Jesse. "Kui valitsuse piirangud oleks tulnud kaks-kolm nädalat varem, siis oleks haiglate koormused olnud väiksemad. Aga need on tagantjärele tarkused. Siis levinud alfa tüve leviku võimet alahinnati," ütles Jesse.
Nõgene esitas kümmekond ettepanekut
Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene teatas pärast saadet "Otse uudistemajast", et pani omalt poolt kirja mõned ettepanekud riigile, kuidas vaktsineerimisega kiiremini edasi minna.
Nõgene pakkus välja, et kohe peaks võimaldama vaktsineerimise 70+ inimestel perearstide juures ja paluda, et perearstid helistaks kõik oma patsiendid uuesti läbi ning tagada perearstidele transpordikompensatsioon eakate kodus vaktsineerimiseks ja tasuda nii vajadusel taksotransport kui koduvisiit.
Nõgene sõnul peaks avama vaktsineerimise apteekides üle Eesti, Confido kliinikutes ning luua vaktsineerimistelgid 25 000+ elanikuga linnade keskväljakutele.
"Luua igasse suuremasse linna/piirkonda (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Harjumaa, Ida-Virumaa) kaks vaktsineerimisüksust kes teevad vaktsineerimisi seitse päeva nädalas ettevõtetes kus töötavad 50+ inimest. Töövahetustest tulenevalt külastavad samu ettevõtteid vajadusel kaks või kolm korda," märkis Nõgene.
Lisaks peaks riik saatma igale 60+ inimesele koju tema emakeeles riigi poolt selgitav kiri koos palvega tulla vaktsineerima ja viidata, kus seda tema elupiirkonnas teha saab.
Nõgene sõnul peaks iga päev helistama 1247 poolt läbi kõik eelmisel päeval negatiivse testitulemuse saanud inimesed ja pakkuma võimalust tulla vaktsineerima eelisjärjekorras samal nädalal või seitsme päeva jooksul.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Otse uudistemajast", intervjueeris Toomas Sildam