Riigikogu liige reklaamib tubakafirma tellimusel sigarettide alternatiive

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe (Isamaa) promob tubakatootja Philip Morrise tellimusel valminud artiklis klassikaliste sigarettide alternatiive. Autor/allikas: Kuvatõmmis Delfist

Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe (Isamaa) osaleb sigaretifirma tellimusel valminud tasulises reklaamartiklis, milles kiidab tavasigarettide alternatiive. Lisaks on ta MTÜ liige, mille rahastajate sekka kuuluvad ka tavasigarettide alternatiivide tootjad.

Delfi avaldas maikuu lõpus oma esilehel hulga sisuturunduslugusid, mis laias laastus sisendavad lugejale, et tavasigaretid on halvad, aga sellele pakutavad tubakavabad alternatiivid - e-sigaretid, kuumutatavad tubakatooted jms - head. Seitse tasulist artiklit on Delfi avalehel rippunud juba kuu aega. Eriliselt torkab silma, et üks makstud reklaamartiklitest kujutab endast intervjuud riigikogu liikme Tarmo Kruusimäega, kes räägib, kuidas ta e-sigarettide abil raskest sigaretisõltuvusest vabanes ning kiidab tubakavabades alternatiivtoodetes sisalduvat nikotiini.

"Nikotiin on oma ohtlikkuselt samal tasemel kui kofeiin. Kohv on lihtsalt üks stimulant, mis ei ole noortele sobiv, aga sobib täiesti täiskasvanud inimeste ellu. Samamoodi peaks käsitlema nikotiini. Nikotiini kohta on mitmeid uuringuid, mis näitavad, et alates teatud vanusest on nikotiini tarbimisel mõjud, mis soodustavad ajutegevust ja aitavad vähendada riski teatud närvihaiguste tekkeks või leevendada nende haiguste sümptomeid," teatab Kruusimäe sisuturundusartikli tarbeks antud intervjuus.

Lisaks intervjuule rahvasaadikuga on sisuturundusrubriigis ilmunud alapealkirja "Suitsust vabaks" all ka näiteks ülevaade, kuidas "arenenud riigid" suitsetamispandeemiaga võitlevad - välja on toodud üksnes riigid, mis on andnud e-sigarettidele rohelise tule -, ning tarbijauuring, mille pealt on järeldatud, et tervishoiupoliitika peaks tagama ülemineku sigarettidelt vähem kahjulikele alternatiividele. Ehkki uuringu on läbi viinud Norstat, ei selgu reklaamartiklist, kes on selle aluseks võetud uuringu tellinud.

Ka üheski teises artiklis ühegi sigaretitootja nime mainitud ei ole.

Delfi ütles ERR-ile, et sisuturunduslugude eest tasus Meta Advisory Group ja artikliplokk on Delfi avalehel kuvatavaks tellitud kolmeks kuuks. Meta Advisory on PR- ja valitsussuhete agentuur ehk lobiettevõte, kes oma klientide nimel püüab saavutada ühiskonnas mingite seisukohtade muutusi ja seadusemuudatusi nende püüdluste toetamiseks.

Ettevõtte üks omanikke Andreas Kaju ütleb, et klient, kelle eest nad artiklid ostsid, on sigaretitootja Philip Morris.

ERR on juba kaks aastat tagasi kirjutanud, et olukorras, kus sigaretitarbimine on globaalselt seadustega üha keerulisemaks ja kulukamaks tehtud, on ettevõte loobumas klassikalisest sigaretitootmisest ning üle minemas täielikult muudele tubakavabadele nikotiinitoodetele, nagu kuumutatavad tubakatooted või e-sigaretid. Niisiis on vaja toetada lobistamisega seisukohta, et tegemist on tervislikuma alternatiiviga ning saavutada riigiti tubakaseaduses toetavaid pügalaid. Eesti pole mõistagi ainus riik, kus tubakaseadus aktuaalne on. Näiteks ka Leedu Delfis on ilmunud hulgaliselt sisuturunduslugusid, mis promovad tubakavabu nikotiinitooteid.

Kaju kinnitab neid püüdlusi ka nüüd: "Meie eesmärk oli kaasa aidata diskussiooni tekitamisele Eestis, et ka tubakapoliitikas, sarnaselt mitmetele teistele lääneriikidele, hakataks kaaluma absoluutse "jah" või "ei" juures ka kahjude vähendamise põhimõtte juurutamist. Loomulikult sellele on ka vastaseid, aga me tervitame seda diskussiooni igal juhul - meie hinnangul on see legitiimne, lubatav diskussioon. Mitme riigi eeskuju ka kinnitab, et sel on tänapäeva tubaka- ja rahvatervise poliitikas oma koht olemas. Aga loomulikult leidub sellele ka vastuargumente."

Üldjuhul Meta sisuturundusartikleid ei osta, vaid püüab algatada ühiskondlikke diskussioone ajakirjanduses, ent alati see ei õnnestu.

"Ainus põhjus, miks meiesugused agentuurid vahel soovitavad sisuturunduse kasutamist, on siis, kui me näeme, et orgaanilist arutelu mingi legitiimse teema ümber ei teki. Kui räägid meediaväljaannetega, siis neil pole piisavalt inimesi ka toimetustes, et tegelda nišiteemadega. Eelistaks muidugi, et ajakirjanikud ise uurivad, millised on lahendused mingitele probleemidele. Me ei tahaks kasutada sisuturundust, aga mõnikord on see väljapääs keerulisest olukorrast," ütleb Kaju ja lisab, et Leedu Delfi sisuturundusartiklite taga pole nemad, sest seal nad Philip Morrist ei esinda.

Üks asi on lobitegevus. Ent kuivõrd eetiliseks saab pidada seda, et riigikogu liige sisuliselt reklaamartiklis ühe sigaretitootja tellimusel nende uut ärimudelit ehk tubakavabu alternatiivtooteid kiidab, mis sest, et tootja nime mainitud ei ole? Lisaks tekib küsimus, kas ta selle eest ka raha sai.

Isamaa saadik Tarmo Kruusimäe ütleb ERR-ile, et mingit raha ta saanud ei ole ja ta isegi ei teadnud, et tegemist on tasutud reklaamartikliga.

Kes selle sisuturunduse taga on? Kes teile selle eest maksnud on?

No ma arvan, et see on seal ajalehe mingi enda asi. Ma ei tea küll, mis väljaanne see oli, aga...

Delfi.

Ahah, eks sealt keegi ajakirjanik mu käest küsis ja ma talle vastasin.

Aga kes nende sisuturundusartiklite eest maksnud on?

Ma ei tea.

Keegi teenib teie pealt raha, aga te ei ole huvi tundnud, kes?

No ma arvan, et kui selle eesmärgiks on tervem ühiskond, et me ei oleks tubakasurmades Euroopas kolmandal kohal, siis võib teenida küll, kui me natukenegi suudame midagi muuta siin ühiskonnas.

Keegi on teid ju ometi palunud seda intervjuud andma. Kes see siis oli?

No see, kes mulle kirjutas.

Delfi ajakirjanik?

Jaa-jaa, ma arvan jaa. Ja ma arvan, et minu meelest on see tegelikult päris hea, kui seal, ütleme, ka minu näide on olemas ja sealt võib-olla ka mõned sotsiaalministeeriumi ametnikud õppust võtavad. Kogu suitsetamist ei saa ühe vitsaga lüüa.

Nii et teile selle intervjuu eest, et see sisuturundusartikkel seal nädalaid üleval ripuks, ei ole keegi maksnud?

Ma arvan küll, et ei ole. Ma ei ole küll ühtegi mingit lepingut teinud ja ma näiteks ka Postimehe käest keeldusin honorarist, sest ma leian, et minu töö juurde kuulubki see, et mitte neid asju teha raha pärast. Muidu tekib peatoimetajal ju see, et kui ta kedagi eelistab või kedagi ei eelista, siis tekibki ju rahaline suhe.

No aga see pole ju tavaline artikkel, vaid see on sisuturundus, keegi on ju maksnud selle eest.

Ei, ma ei tea.

Siin on märge küljes, et see on sisuturundus.

No võimalik.

See teid ei sega, et keegi riigikogu liikme nimega raha teenib? Siin ei ole ju ainult üks artikkel, siin on palju neid, mis kellegi ärihuve teenivad.

No väljaanded ju paljud panevad mingi maksumüüri järgi need mingid artiklid.

Ma pean silmas nikotiinitoodete firmat, kes teenib.

Aa, et see on seal nende või? Minule jäi küll mulje, kui me seal suhtlesime, et siis oli 30. mai tulemas, mis oli ülemaailmne veipimise päev, ja siin lõpu poole oli ju veel muidki selliseid asju seoses [tubakaseaduse] eelnõuga välja tulemas, et mulle tundub pigem, et võib-olla hakkab meil siin mingi suur paradigma muutus toimuma - eelnõu sai ju ka sisse antud juuni lõpus.

Eks seda paradigma muutust see nikotiinitoodete tootja ju taotlebki.

Ma ei tea, kas see on nüüd tema. Ma räägin, et võib-olla passiivse suitsetamise all kannatavad inimesed ootavad ka mingit muutust. Meil passiivsest suitsetamisest enam üldse eriti ei räägita, kui on tulnud lihtsalt alternatiivsed tooted, mis ei tekita passiivset suitsetamist.

Aga kas riigikogu liikmel sobib promoda ühe ettevõtte tooteid?

Nii, aga mis see üks ettevõte on? Kas see tuleb sealt artiklist välja?

Seepärast ma teilt küsingi, et kas te teate, mis ettevõte see on?

Ma arvan, et kui ma olen nn lobist, siis ma olen terviselobist. Ma seisan selle eest, et inimestel oleks võimalus tubakast loobuda ka teisel moel. Ja ma ei ole küll tuvastanud, milline firma see on. Kui te peate silmas Philip Morrise Iqost, siis ma ei ole seda kasutanud ja ma seda ka ei kasuta. Tubakafirmadega ei saa mind küll seostada. Aga meelevaldselt võib alati kõike ju.

No aga tubakafirma on ju maksnud selle sisuturunduse eest Delfis.

Võimalik.

Aga teid ei huvita see, kas on maksnud ja kes on maksnud?

Ei, mina andsin intervjuu lihtsalt sellest, et rääkida enda kogemusest.

Seega Philip Morrisega pole teil olnud mingit kokkupuudet, st nad ei ole maksnud teile ja teie teada nad ei ole maksnud ka Delfile?

Ma küll ei ole kursis. Kas ma peaksin olema?

Noh, võiks ju huvi tunda, kes teie pealt raha teenib, kui see artikkel on juba kuu aega üleval rippunud Delfis.

Tore on, et üldse avaldatakse, nii et ma võiksin ainult rõõmus olla.

Aga kas riigikogu eetikakoodeks lubab sellistes reklaamartiklites osaleda?

Vot see raamat on soovituslik ja sellist soovi mul veel ei ole tulnud, et seda lugeda.

***

Delfi sisuturundusosakonna juht Irmeli Karja kinnitas ERR-ile, et intervjuu tegi sisusturunduse osakonna toimetaja Taavet Kase, mitte Delfi ajakirjanik. Ent kas Tarmo Kruusimäele ka öeldi, et see intervjuu läheb makstud artikli, mitte ajakirjandusliku artikli tarbeks?

"Jah, Tarmo Kruusimäele selgitati, et tegemist on sisuturundusega," ütleb Karja.

Meta partner Andreas Kaju selgitab, et nemad Tarmo Kruusimäed Delfile ei vahendanud, vaid tellisid portsu temaatilisi artikleid Delfi sisuturundusosakonnalt, jättes neile käed vabaks, kellega ja kuidas nad teemat käsitlevad.

"Me pole Kruusimäega isegi kordagi rääkinud sellest loost. Kui meie konsultant ja Delfi sisuturundustoimetaja arutasid selle üle, siis Delfi esindaja ütles, et riigikogus on selline saadikurühm (Suitsuvaba Eesti toetusrühm, mille esimees on Tarmo Kruusimäe - toim), mis erineb meinstriimist, nad läksid, rääkisid Kruusimäega ise, me ei kooskõlastanud sisu, ei andnud ette küsimusi ega maksnud Kruusimäele raha. Meil pole temaga mingit suhtlust olnud," ütleb Kaju.

Riigikogu liikme hea tava ehk nn eetikakoodeks, mille algatas 2012. aastal toonane parlamendisaadik Kaja Kallas, võeti vastu 2014. aastal. Selles tõepoolest soovituslikus dokumendis on kirjas muu hulgas järgmised põhimõtted: "Riigikogu liige lähtub otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest. Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja riigikogu mainet. Riigikogu liige väldib olukordi, kus võib kahtluse alla sattuda tema otsuste erapooletus ja tekkida erahuvide teenimise mulje. Riigikogu liige hoidub aktsepteerimast tavapärasest suuremat külalislahkust, mis võib kahtluse alla seada tema aususe, õigluse ja erapooletuse ning põhjustada konflikti ametikohustuste ja erahuvide vahel. Riigikogu liige ei võta vastu kingitusi ega teeneid, mis on seotud tema tööga ja ületavad tavapärase viisakuse piirid ning mis ei tulene diplomaatias või rahvusvahelistes suhetes üldtunnustatud tavadest ega ole seadusega lubatud annetused. Riigikogu liige ei lase isiklikel huvidel mõjutada oma tööd. Juhul, kui riigikogu liikmel on menetletava eelnõu või vastuvõetava otsusega seotud huvisid, mis ei ole kajastatud huvide deklaratsioonis, kuid mis võivad seada kahtluse alla tema objektiivsuse, siis annab ta neist teada enne arutelu."

Loogiline oleks vaadata nüüd riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe majanduslike huvide deklaratsiooni, ega ta koostööst mõne tubakatöösturi või neid esindava MTÜ või ettevõtte käest raha pole saanud, ent Kruusimäe on jätnud avalike huvide deklaratsiooni tähtajaks ehk 31. maiks esitamata. Eelmisel kolmapäeval, 30. juunil ajakirjanikuga vesteldes teatab ta küll, et "täna oli mul plaan", aga pea nädal hiljem pole seda avalikku registrisse endiselt tekkinud.

Üksik sisuturundusartikkel pole Kruusimäe ainus koostöö sigaretitootjaga. Lisaks valdkonda töösturile sobivas suunas lobistavale saadikuühendusele Suitsuvaba Eesti kuulub ta ka MTÜ-sse NNA Suitsuvaba Eesti. Tõsi, mitte juhatuse liikme, vaid lihtliikmena.

Kruusimäe selgitab, et NNA tähendab New Nicotine Alliance ja tegemist on tarbijaorganisatsiooniga, kus ta maksab liikmemaksu.

"Keegi peaks ju tarbijaid ka esindama. Muidu otsustatakse kõik aktsiisiküsimused kaupmeestega, aga tarbijaid kunagi laua taha ei kutsuta. Nii on kütuse-, tubaka- jm aktsiiside tõstmisega," ütleb Kruusimäe.

Ta toob esile, et nikotiinitarbijaid esindav organisatsioon on saanud toetust riigieelarvest, ent möönab, et küllap on sellel ka eratoetajaid nikotiinitöösturite poolelt.

"Seda võivad toetada väga erinevad organisatsioonid, ka need, kes kauplevad näiteks e-sigarettidega. See on justkui ususekt - nad näevad, kuidas on võimalik tubakakahjudega võidelda, tehes alternatiivid kättesaadavamaks," põhjendab Kruusimäe sellesse MTÜ-sse kuulumist.

Seeder: see on piiripealne küsimus

Isamaa erakonna juht ja riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ei kiirusta Kruusimäe reklaamartiklis osalemise kohta seisukohta võtma.

"Väga paljud riigikogu liikmed osalevad reklaamides oma nime ja näoga. Seda on ka varem arutatud, kas võiks seda lubada või mitte," ütleb ta, tuues näiteks Ain Lutseppa, kes riigikogu liikmena ja näitlejate liidu esimehena reklaamides osales.

Lutsepp aga ongi näitleja. Kruusimäe ei ole.

"Üldine hoiak on, et kindlasti riigikogu liikmel ei sobi konkreetset ettevõtet ja firmat niisugusel turustamisel aidata, see kindlasti pole sobilik. Kui eesmärk on seotud tervisega või vähem kahjulike toodete peale üleminekuga, siis on teine asi. Kustmaalt lõppeb üks tegevus ja algab konkreetse firma turustamine, pole üks ühele mustvalgelt tuvastatav. Kruusimäe on pikka aega kutsunud inimesi üles loobuma suitsetamisest või minema kangematelt tubakatoodetelt lahjematele. Ka siis, kui riigikogu liikmetest endised sportlased toidulisandeid ja tervislikku toitumist reklaamivad, on selle taga ju lõpuks mõni konkreetne firma. Kas eesmärk on tervislikud elukombed, vähemkahjulike ainete tarvitamine või konkreetse firma turundamine, kes seda teeb. Riigikogu liikmed peavad ise tajuma seda erisust ja vahet, oskama seda piiri tõmmata," ütleb Seeder.

Küll aga ei pea Seeder vajalikuks seaduste täiendamist, et piir üheselt tajutav oleks. Ta leiab, et bürokraatiat on juba niigi palju ning seda juurde toota oleks tarbetu. See eeldaks ka järelevalvet jm täiendavaid kulusid, mida pole mõistlik korraldada.

"Elu on alati mitmekesisem ja rikkalikum, kui suudaks mingi seaduse või regulatsiooniga ära reguleerida. Bürokraatiat on meil Eestis niigi liiga palju, valdkonnad on ammu ülereguleeritud, aga lähiajal tuleb regulatsioone ja piiranguid veel järjest juurde," ütleb Seeder. "Teatud asjad peavad olema reguleeritud, raamistatud, aga kusagil tuleb piir ja algab ühiskonna kultuurist ja tsensuurist tulenev piir, näiteks et kas riigikogu liige võiks ka mingi firma logoga särki kanda. Seda kõike reguleerida oleks hullus."

Kruusimäe juhtumit hindab ta nii: "On mingi firma poolt ära ostetud meediapinnad, firma nime ei mainita, firma näeb selles natuke omakasu, riigikogu liige näeb oma missiooni realiseerimist seal, et ühiskond läheks vähem kahjulike toodete peale üle."

Samas leiab ta, et riigikogu liikme heast tavast annaks tuletada küll, mis on talle kohane ja mis mitte.

"Need kaks eesmärki tuleb kokku viia, tasakaal leida. Kruusimäe soov lahjemate tubakatoodete inimesteni viimisel on kindlasti siiras. Kui palju see kattub sellega, kas tegemist on varjatult või teadlikult mingi grupi ettevõtete esindamisega, ma ei oska täna seda piiri küll tõmmata," ütleb Seeder.

Küll aga leiab ta, et segaduse vähendamiseks ja seaduse täitmiseks peaks Kruusimäe (aga ka teised, kel kohustus täitmata) siiski oma avalike huvide deklaratsiooni esimesel võimalusel ära esitama.

"Ta ikka esimesel võimalusel peaks täitma oma kohustuse ja deklaratsiooni ära esitama. Tuleb olla korrektne, ja eriti avaliku elu tegelasel, keda jälgitakse ja kes peaks olema eeskujuks laiemalt," leiab Seeder.

Delfi tasutud sisuturundusrubriik "Suitsust vabaks". Rubriigi tellis Delfilt Meta Advisory Group, kellelt omakorda ostis teenuse sigaretitootja Philip Morris. Autor/allikas: kuvatõmmis

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: