Kuumutatud tubakatooted jäävad oma olemuselt klassikaliste suitsetatavate ja suitsuvabade tubakatoodete vahepeale - neid kuumutatakse spetsiaalse tarviku abil, nad ei sütti põlema ega tooda otseselt suitsu, kuid nende tarbimisel eraldub siiski gaase. Kui tavaline sigaret põleb 600-800 kraadi juures, siis kuumutatavas tootes kuumutatakse tubakas kuni 300 kraadini.

Seega tekib aerosool, kuid põlemisprotsessi ei toimu. Tervisele kahjulike ühendite sisaldus on eralduvas gaasis väiksem kui sigaretisuitsus, kuid eralduvad gaasid lõhnavad ja võivad tekitada terviseriske.

Euroopa Liidu riikides on kuumutatud tubakatooted üldjuhul liigitatud suitsuvabade toodete hulka, see on aga toonud kaasa hulga probleeme. Eelnõus märgitakse, et kui klassikaliste suitsuvabade toodete nagu närimis- või nuusktubaka siseruumides tarbimine ei häiri teisi inimesi ega kahjusta nende tervist, siis kuumutatavad tubakatooted võivad seda teha ning seetõttu ongi otstarbekas neid eraldi kategooriana käsitleda.

Praegu on kuumutatavate tubakatoodete suhtes Eesti turul õiguslik ebaselgus ning eelnõuga soovitakse sellele lõpp teha, et niisuguseid tooteid saaks Eestis turustada suitsetatava tootena. Kuumutatavad tubakatooted viiakse välja suitsuvaba tubakatoote mõiste alt ja sellest saab seaduses täiesti eraldiseisev kategooria.

Eelnõu kohaselt kehtivad edaspidi kuumutatava toote tarbimisele samasugused keelud nagu suitsetatavatele - näiteks alaealiste tarbimiskeeld, keeld tarvitada neid teatud kohtades ja tingimused nende tarvitamiseks söögikohtades. Lisaks seatakse neile eraldi nõuded terviseohtudest hoiatamiseks.

Peale selle puudutab eelnõu ka niisuguste tubakatoodete lõhna ja maitset: nimelt ei tohi neil eristatavat maitset ega lõhna olla ning nende koostisosad ei tohi maitse- ega lõhnaaineid sisaldada. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et toodete uudsuse tõttu on uuringuid maitse- ja lõhnaainete kohta tehtud väga vähe - senised uuringud on puudutanud e-sigarettide maitse- ja lõhnaaineid.

"Arvestades, et nii elektroonilistes sigarettides kui ka kuumutatavates toodetes toimub ainete kuumutamine ning kasutatakse sarnaseid maitse- ja lõhnaaineid, võib eeldada, et maitse- ja lõhnaained võivad kuumutatavate toodete koosseisus kujutada endast samasugust riski nagu elektrooniliste sigarettide koostises," tõdetakse eelnõus.

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks paljudele huvigruppidele.

Majandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata

Majandusministeerium saatis kolmapäeval sotsiaalminister Tanel Kiigele kirja, millega teatas, et jätab eelnõu kooskõlastamata. Ühe põhjusena tõi minister Taavi Aasa allkirja kandev kiri välja, et ebaselgeks jääb maitse- ja lõhnaainete keelu õiguspärasus ja vastavus EL-i tubakadirektiivi regulatsioonile.

Aas tegi ettepaneku küsida eksperthinnangut Euroopa Komisjonilt ja sellega eelnõu täiendada.

Samuti soovis ministeerium, et seletuskirja täiendataks infoga, kas kuumutatavate tubakatoodete andmed kantakse terviseameti peetavasse andemekogusse ja kas sellega kaasnevad kulud.

Lisaks tõi majandusminister välja, et eelnõu seletuskirjas pole analüüsi kuumutatavate tubakatoodete maitse- ja lõhnaainete keelu mõjude osas ning palus täiendada eelnõu mõjuanalüüsiga.

"Arvestades, et Eestiga piirnevates naaberriikides sellist keeldu ei ole, siis on vajalik hinnata selle mõju majandusele, sealhulgas piirikaubandusele," märkis Aas, kes palus täiendada seletuskirja mõjuanalüüsiga.