Riigikogu on juba kaks aastat menetlenud tubakaseadust ja vedanud samal ajal sotsiaalministeeriumi ametnikega vägikaigast. Nimelt on rahvasaadikud veendunud, et uus tootekategooria - kuumutatavaid tubakatooted - peab Eestis müügiõiguse saama. Selleks on vaja need aga seadustada.

ERR kirjutas juba augustis, kuidas kuumutatavatele tubakatoodetele Euroopa Liidus turgu otsiv tubakatootja Philip Morris vandeadvokaat Jüri Raidla abil parlamendisaadikute seas lobi teeb, et võimalikult soodsad tingimused seadusesse saada, sest sigaretid on EL-i üha karmistunud reeglite tõttu väljasurev kaup, mistap tahaks suurtootja Philip Morris nende tootmisest sootuks loobuda, kui kuumutatavatele tubakatoodetele enamikes EL-i riikides head tingimused seadusesse välja õnnestub võidelda. Muuhulgas tähendab see maitse- ja lõhnalisandite lubamist, et toode tarbijatele meeldivam oleks. Philip Morris on kuumutatud tubakatoodete arendusse investeerinud juba 2,8 miljardit eurot, seega mäng väärib küünlaid.

Praegu puudub kuumutatud tubakatoodetel määratlus, mis nad on. Kui neid ei saa aga määrata, ei saa neid ka seadusesse sisse kirjutada. Kuumutatud sigaret ehk Iqos on kombinatsioon kõrgtehnoloogilisest seadeldisest ja spetsiaalsest sigaretist. Põletamise asemel kuumutab seadeldis tavapärasest lühemat sigaretti lihtsalt madalamal temperatuuril. Seega tubakas sees ei põle, vaid pigem haudub ja eritab aerosooli. Nikotiini satub kuumutatud toote tõmbamisest kopsu sama palju kui sigaretiga, mistõttu soovivad tervishoiuametnikud neile sama karme reegleid kui tavalistele sigarettidele, millest tootja ja tema lobistid mõistagi huvitatud pole.

Philip Morris soovis omale seadusesse eraldi kategooriat leebematel tingimustel, et ei peaks sigarettidega analoogselt koledaid hoiatuspilte ja -tekste pakendile panema, neile võiks lisada meeldivaid lõhna- ja maitseaineid, neid ei peaks peitma leti alla ning neid võiks müüa ka kasvõi ühekaupa ehk ilma kõigi nende piiranguteta, mis praegu sigarettidele kehtivad.

Nii sai Jüri Raidla eestvedamisel koostatud seadusemuudatus, mis nägi kuumutatavatele tubakatoodetele ette omaette kategooria, kus on lubatud ka meeldivate maitse- ja lõhnalisandite lisamine. Sotsiaalministeerium aga asus seisukohale, et riigikogul pole selliseks omaloominguks õigust, vaid selleks tuleb luba küsida Euroopa Komisjonist, et see kehtiva tubakadirektiiviga vastuollu ei läheks. Raidla keeras riigikogu saadikud ametnike vastu üles, kes raiusid, et tegemist on ametnike omavoliga, kuna nood sekkuvad poliitikakujundamisse, mis on puhtalt riigikogu pärusmaa.

Nüüd sai aga sotsiaalministeerium Euroopa Komisjonist vastuse, et leebemate tingimustega kategooria kuumutatavatele tubakatoodetele on keelatud.

"Tundub, et meie poolt pakutud ja välja töötatud lahendus siiski ei vasta direktiivi nõuetele ehk tuleb selle kuumutatud tubakatoodete regulatsiooniga veidi teistsugusel kujul edasi minna ning täpne, korrektne juriidiline lahendus välja töötada. Praegu tundub, et peame valima siiski mõne olemasolevast kategooriast ehk kas suitsuga toode või suitsuvaba toode," kommenteeris sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) ERR-ile.

Seega tuleb nüüd langetada valik, kas kuumutatavad tubakatooted on seaduse mõistes suitsetatavad või suitsuvabad. Praegu ei oma selles küsimuses seisukohta veel ei ministeerium ega ka riigikogu, kuid selles on põhimõtteline vahe.

"Sellest sõltub selle reklaamivõimalus, turustamisvõimalus, teatud erinevad müügitingimused. Regulatsioon on lihtsalt erinev toodetel," selgitas minister.

Edasi on kaks võimalust: kas tubakaseaduse eelnõu teeb ringi sotsiaalministeerium, enne kui see valitsuse heakskiidu järel tagasi riigikogu saali jõuab või läheb riigikogu seda teed, et koostab oma eelnõu.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (KE) ütleb, et mõlemad variandid on võimalikud. Tema eelistaks kiiremat varianti - hiljemalt novembris tahaks seadusemuudatuste üle riigikogu saalis juba hääletada.

"Me vaatame seda sellises perspektiivis, et milline on see ajaline raam, kuidas sellega mõistlikult edasi minna. Kui me näeme, et ministeeriumil on ikkagi valmidus kiirkorras sellega selles mõttes edasi minna, et me saame selle selle aasta jooksul ära lahendada, siis me ootame ministeeriumilt seda sisendit," ütles Mölder.

Kiirustamist põhjendab ta asjaoluga, et Philip Morris on turulepääsu juba mitu aastat oodanud.

"See teema on olnud arutuse all juba eelmises riigikogu koosseisus, selle teema n-ö ajalugu ulatub juba paari aasta taha ja teatud mõttes ma möönan, et ühe ettevõtte seisukohalt ei ole see päris õige, et Eesti riik ei suuda turule lasta ühte toodet, mis teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on olemas. Ka tervistkahjustavate toodete puhul me peame jälgima seda, et need oleksid inimestele tagatud," ütles Mölder ERR-ile.

Ministeerium tahaks aga enne arstide ja teiste spetsialistidega nõu pidada, sest kuumutatavate tubakatoodete pikaajalist tervisemõju pole veel piisavalt uuritud. Ministeeriumil seadusega tulist kiiret ei ole. Kuid kuumutatavate tubakatoodete turulepääsu pooldab ka sotsiaalminister.

"Turule tulla me neil takistusi ei tee, küsimus on puhtalt selles, millise regulatsiooni alusel turule tullakse. Meil tuleb leida mõistlik tasakaal inimeste tervise huvide, rahvatervise huvide ja inimeste vaba valiku vahel," ütles Kiik.

Eraldi lahing seisab ees veel selle üle, kas kuumutatud tubakatoodetele tohiks lisada meeldivust lisavaid lõhnu ja maitseid.

"Tõsi on see, et Euroopa Komisjon sellele küsimusele jah-ei-skaalal selget vastust ei andnud," ütles minister. "Minu isiklik seisukoht ja ka sotsiaalministeeriumi positsioon on olnud, et erinevate toodete kohtlemine peaks olema võrdne. Täna Eestis me oleme otsustanud, et me ei luba erinevaid lõhna-, maitse-, muid aineid tubakatoodetele juurde, kuna meie eesmärk on inimesi nendest toodetest pigem eemale juhtida, nende tarbimist vähendada."

Tõnis Mölder ei kiirusta selle kohta veel arvamust avaldama. "Mis puudutab lõhnu ja maitseid, siis see on see koht, kus ka fraktsioonid ja erinevad riigikogu liikmed peaksid veel sellise lõpliku seisukoha kujundama."