Euroopa Parlamendi 16 rahvuslikku erakonda kutsuvad üles EL-i reformima
Euroopa Parlamendi 16 rahvuslikku erakonda tegid ühisavalduse, milles kutsuvad üles reformima Euroopa Liitu. Ühisavaldusega liitus ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
Prantsuse Rahvusliidu juht Marine Le Pen, Ungari peaminister Viktor Orban ning hulk teisi Euroopa parempopulistlikuks peetud erakondi teatasid reedel, et astuvad esimese sammu suurliidu loomise poole Euroopa Parlamendis.
16 erakonda teatasid Rahvusliidu avaldatud ühiskirjas, et säärase liidu eesmärk on Euroopat reformida.
"Ajal mil globalistid ja Euroopa-meelsed, kelle peamine esindaja Prantsusmaal on Emmanuel Macron, käivitavad Euroopa Tuleviku Konverentsi, mille eesmärk on suurendada Euroopa organite võimu, on tänane lepe esimene samm suurliidu koostamise poole Euroopa Parlamendis," öeldi avalduses.
Allakirjutanute seas olid Itaalia rändevastase Liiga juht Matteo Salvini, Hispaania parempooolse Voxi juht Santiago Abascal ja Poola võimupartei PiS esimees Jaroslaw Kaczynski. Eesti poolt kirjutas deklaratsioonile alla EKRE Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison.
"Ühise deklaratsiooniga on pandud alus võimaliku uue fraktsiooni moodustamisele Euroopa Parlamendis. Tegemist oleks europarlamendi ühe suurima fraktsiooniga, mis ühendaks poolakad, ungarlased, eestlased, prantslased, austerlased, taanlased, soomlased, itaallased ja veel mitme riigi esindajad Euroopa Parlamendis," ütles Madison.
Allakirjutanud erakonnad ei ole praegu Euroopa Parlamendis samas fraktsioonis ja Ungari võimupartei Fidesz astus märtsis välja parlamendi suurimast ühendusest, Euroopa Rahvusparteist (EPP).
"EL jätkab käimist föderalistlikul rajal, mis lahutab nad kindlalt rahvast, kes on meie tsivilisatsiooni tuksuv süda," kirjutasid erakonnad.
Allakirjutanud ärgitasid blokki reformima, lisades, et Euroopa "kõige mõjukamad parteid on mõistnud jõudude ühendamise tähtsust".
Salvini nimetas deklaratsiooni väärtuste hartaks, mis näeb Euroopa tulevikku põhinevat vabadusel ja identiteedil, mitte bürokraatial ja standardiseerimisel.
"See on veel üks samm kindla, laiendatud ja alternatiivse alliansi loomise suunas," lisas ta.
Allakirjutanute seas on ka Austria Vabaduspartei (FPÖ) ja Belgia Vlaams Belang, ütles Rahvusliit.
Parempoolsed ja parempopulistlikuks peetud parteid on viimastel aastatel konsolideerinud oma positsioone üle kogu Euroopa, seda hoolimata märkidest, et nende populaarsus võib mõnes kohas olla languses.
Le Peni RN sai eelmisel kuul Prantsuse kohalikel valimistel suure pettumuse osaliseks, kuna ei suutnud saada kontrolli alla ühtegi suurt piirkonda, kuigi mitu arvamusuuringut seda prognoosisid.
Le Pen ütles, et deklaratsioon moodustab aluse "ühisele kultuurilisele ja poliitilisele tööle, austades praeguste poliitiliste ühenduste rolli".
Ta kordas üleskutset sügavaks reformiks Euroopa Liidus ning oma kartusi Euroopa superriigi loomise pärast.
Deklaratsiooniga on liitunud fraktsioonidesse Identiteet ja Demokraatia (ID) ning Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ICR) kuuluvad erakonnad Rassemblement National (Prantsusmaa), Lega Per Salvini Premier (Itaalia), Prawo i Sprawiedliwość (Poola), Vox (Hispaania), Fratelli d'Italia (Itaalia), FPÖ (Austria), Vlaams Belang (Belgia), Dansk Folkeparti (Taani), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (Eesti), Perussuomalaiset (Soome), Lietuvos lenkų rinkimų akcija (Leedu), Partidul Național Țărănesc Creștin Democrat (Rumeenia), Ellinikí Lýsi (Kreeka), Bălgarsko nacionalno dviženie (Bulgaaria), Ja21 (Holland), samuti praegu fraktsiooni mitte kuuluv Ungari valitsuserakond Fidesz.
Allikas: ERR/BNS