"Olukorrast riigis": terviseameti külmlao juhtum ei vääri suurt tähelepanu

Foto: Siiri Lubasoo/ERR

Terviseameti külmkambri rike ei vääri väga suurt tähelepanu, küll aga see, et kasutuskõlbmatud vaktsiinid saaksid kiiresti asendatud, leidsid ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja Raadio 2 arvamussaates "Olukorrast riigis".

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ütles, et praegu on tähtis küsimus see, mis saab edasi. "Kuidas ühelt poolt saavad tehnilised probleemid lahendatud, teiselt poolt, kuidas vaktsineerimisele hoogu juurde anda," rääkis ta.

"See külmkambri juhtum eraldiseisvalt väärib tähelepanu, aga mitte väga suurt, sest on paratamatu, et tehnika aeg-ajalt veab alt. Seda teab iga ettevõte, kes natukenegi tehnikaga kokku puutub. Aga eriliseks teeb selle vaktsiinidega juhtunu see, et laiemalt me ei saa rääkida olukorrast, mis oleks normaalne," lisas ta.

Riikoja pidas silmas, et Eesti on niigi koroona vastu vaktsineerimise tempos aeglane.

"Kui me talvekuudel olime Euroopas selgelt esirinnas vaktsineerimise tempo poolest, siis praegu oleme Euroopa Liidus jäänud selgelt tagumiste sekka. Soomest tuli uudis, et nemad on viimase pooleteise kuuga vaktsineeritute arvu kahekordistanud. /.../ Kui Eesti tahaks ja peaks jõudma suve lõpuks tasemele, kus 70 protsenti täisealisest elanikkonnast on vaktsineeritud, siis see tähendaks seda, et sisuliselt kahe kuuga tuleks vaktsineerida peaaegu sama palju inimesi kui siiani üldse on," selgitas ta.

Indrek Lepiku sõnul on terviseamet külmlao juhtumi juures palju hämanud, kuid kambri rike iseenesest pole tähtsaim teema.

"Minu meelest on väga oluline, et sa rõhutad seda, et ega see laoõnnetus ei ole nüüd kõige kesksem küsimus neis asjades. Kindlasti väärib terviseamet kriitikat selles osas, et nagu varasematelgi juhtumitel, on väga palju, parema sõna puudumisel, hämamist. Seda tunnistas ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik ise riigikoguski, et temale pole antud adekvaatset informatsiooni selle kohta, mis juhtus," rääkis Lepik.

Ta märkis, et oma osa rikkes on ka Riigi Kinnisvara AS-il (RKAS), kes neid külmladusid haldab.

Lepiku hinnangul hävinud vaktsiinidega midagi kriitilist küll pole, kuid nüüd tuleb uued asemele tarnida ja see tekitab vaktsineerimistes viivituse ning tarnetega võib ka probleeme tulla.

"Eks teine osa on ka see, et kui on räägitud, et potentsiaalne kahju on kuni kolm miljonit eurot, siis on selge, et sellised asjad on alati kindlustatud, mistõttu riigi reaalne kahju on sealt võib-olla ainult omavastutuse osa. Aga see pole tagantjärele kõige olulisem probleem, sest kokkuvõttes on riigil vaja vaktsiine ja seda, et inimesed vaktsineeritakse ja üksnes mitte Covidi vastu, vaid ka nende teiste tüüpilisemate haiguste vastu. Nii et jah, ma arvan ka, et see on halb vahejuhtum, aga sellest ei tasuks eraldi mingit väga suurt lugu teha," lisas Lepik.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: