"Soome rahvas on Eesti rahvale olnud hindamatult kasulik ja avanud meile Lääne. Me peame soome rahvale olema väga-väga tänulikud. Aga Soome valitsus ei ole mitte kunagi teinud riskantsetes olukordades meid toetavaid otsuseid," ütles praegu riigikokku kuuluv Kallas.

Kallase sõnul oli seda näha siis, kui Soome Eesti iseseisvust toetama ei kiirustanud ja ka hiljem, kui Soome Eestile viisavabadust anda ei soovinud.

Samuti meenutas Kallas, et Soome ei toetanud Eesti rahareformi 1992. aastal. "Nad aitasid meid inimlikult ja aitasid meid harida. Aga poliitilise otsusega jäeti meid ikka omapead. See on nagu paradoks," lausus ta.

Lisaks tekitab Kallase sõnul vastuolusid asjaolu, et Eesti on NATO-s, aga Soome mitte.

Presidendikandidaadid kahtlevad oma toetuses

Kallas ütles, et potentsiaalsed presidendiks kandideerijad ei ole oma kandidatuuriga välja tulnud seetõttu, et neil puudub teadmine oma toetuse osas ja ainuüksi presidendikandidaadi üles seadmine nõuab juba 21 riigikogu liikme häält.

"Ma arvangi, et see on pigem praktiline küsimus ja mitte niivõrd palju emotsionaalne. Keegi ei taha tulla niisama lihtsalt välja, enne kui pole mingisugustki tõenäosust, et sa saad need hääled kokku," sõnas Kallas.

"Kuna praegu ei ole selge, mismoodi need 68 häält kokku saadakse, siis ei taha erakonnad kedagi välja käia, kartuses, et kandidaat lastakse auklikuks, ei taha inimesed ise kandideerida. See olukord vajab veel settimist ja küll lõpuks mingid kandidaadid välja tulevad," lisas ta.

Kallase sõnul on presidendikandidaati otsitud nii Reformierakonna seest kui ka väljast ja praegu ei ole leitud inimest, kes võiks saada vajaliku toetuse kokku. Samuti rõhutas Kallas asjaolu, et kuna Reformierakonna käes on peaministri koht, siis ei ole presidendikoht asjakohane.

Vaktsineerimisprotsessis on raskem selja taga

Vaktsineerimisest rääkides, ütles Kallas, et kuna tema on vaktsineeritud, siis on ta rahul, aga riigi seisukohalt on terviseameti külmikute soojenemine äärmiselt mage lugu.

Samas toonitas ta, et kõige raskem teetähis on vaktsineerimisprotsessis läbitud.

"Väga suur lahing on maha peetud, see vaktsineeritute number on kriitiliselt suur. Kõige raskem aeg oli talvel, kui me vaatasime haiglavõimekuse ammendumist. See oli see oht. Täna on raskem punkt möödas selle vaktsineerimisega," rääkis Kallas.

Tanel Kiik on Kallase sõnul tervise- ja tööministrina hästi hakkama saanud. "Meie peame temast lugu. Mõelge selle peale, kui raskes ajas on ta vedanud seda asja. Ei ole ühtegi riiki Euroopas, kes võiks öelda, et valitsus on toiminud perfektselt. Mõni asi on läinud korda, mõni asi ei ole korda läinud. Täna mingit lintšimist küll ei ole vaja," lausus Kallas.

Eesti konsuli kinnipidamine oli tõenäoliselt provokatsioon

Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) pidas teisipäeval Peterburis kinni Eesti konsuli Mart Lätte, süüdistades teda salastatud materjalide vastu võtmises. Eesti välisministeeriumi kinnitusel on tegemist provokatsiooniga.

Siim Kallas ütles, et välisministeeriumi ametlik selgitus on igati tõenäoline, sest konsulid üldiselt salajaste asjadega ei tegele. "See võis vabalt olla nii, et keegi ütles konsulile, et ma toon midagi väga huvitavat. Kui see nii oli, siis konsul oleks pidanud seda taipama ja mitte võtma mingit materjali kelleltki vastu," ütles Kallas.

"Ma oletan, et konsul ei olnud see mees, kes peaks olema seotud mingite varjatud operatsioonidega. Suure tõenäosusega ma usun, et see on provokatsioon," lisas ta.

Rääkides olukorrast Leedu piiril ütles Kallas, et põgenikega toime tulemine saab olema keeruline ja see esitab väljakutse ka Eestile.

"Eesti jaoks saab see olema keeruline. Kui leedulased on tõsiselt hädas ja abi paluvad, on meil keeruline ära öelda," sõnas ta.