Tartu Ülikoolile laekus sel aastal 14 500 avaldust, nendest 9789 bakalaureuseõppesse. Eelmise aastaga võrreldes kasvas bakalaureuseastme avalduste arv umbes kümnendiku võrra.

Kõige rohkem avaldusi esitati arstiteaduse, psühholoogia ja informaatika õppekavadele. Väikseima konkurentsiga erialad olid eesti ja soome-ugri keeleteadus, pärandtehnoloogia, ettevõtlus ja projektijuhtimine ning turismi- ja hotelliettevõtlus.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul ei tähenda kandidaatide väike arv tingimata eriala ebapopulaarsust ja oluline on nende erialade õpetamise järjepidevus. "Kõik ülikooli erialad ei ole rakenduslikud, see tähendab seotud otseselt konkreetse tööturuväljundi ja -vajadusega, nagu seda on näiteks meditsiin, IT, õpetajakoolitus või ajakirjandus."

Lisaks mõjutavad eriala avalduste arvu või konkurssi ühele õppekavale vastuvõtutingimused. Kaldma sõnul esitatakse vähem avaldusi erialadele, millele kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri või muu kirjalik töö, sest sellisel juhul nõuab kandideerimine suuremat pingutust ja planeerimist.

Ta lisas, et Tartu Ülikooli jaoks on kandidaatide arvust olulisem sisseastuja teadlik valik ülikooli astumisel ja eriala valimisel, et iga kandidaat valiks endale sobiva eriala. Erialaga tutvumisel pakub ülikool tudengivarju võimalust, mida Kaldma sõnul iga aasta järjest rohkem noori kasutab.

Tallinna Ülikooli esitati 8335 sisseastumisavaldust, millest 6648 moodustasid bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse erialad. Populaarsemateks erialadeks kujunesid psühholoogia ning haldus- ja ärikorraldus. Kõige vähem avaldusi õppekoha kohta esitati saksa keele, itaalia keele ja filosoofia erialadele.

"Tallinna Ülikool tegeleb järjepidevalt erialadega, mille vastuvõtuavalduste arv on võrreldes ülikooli keskmisega madalam," ütles ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost.

Lisaks avalduste arvudele arvestatakse erialade muudatuste puhul ka üliõpilaste, vilistlaste, tööandjate ja partnerite tagasisidega. "Meetmed, mida kasutatakse, on erinevad alates avalikkusele suunatud kommunikatsiooni muutmisest kuni õppekava sisuliste muudatusteni," sõnas Joost.

Tema sõnul tuleb arvestada ka Eesti väikest rahvaarvu, sest sellest lähtuvalt on paljud vastuvõtuarvud väikesed ja õppekohtade arvu hoitakse pigem madalal tasemel. Lisaks mõjutavad Tallinna Ülikooli õppekohtade arvu näiteks OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduste hinnangud.

Väheste huviliste asemel on Joosti sõnul suuremaks murekohaks kõrghariduse rahastus. "Erialade jätkusuutlikkust mõjutab kandideerijate arvu vähesusest rohkem kõrghariduse rahastus, mille vähesusest tingituna on ülikoolid juba piiranud juurdepääsu," lisas ta.

Rahastamise probleemi tõi esile ka Kaldma, kelle sõnul on jätkusuutlikkuse seisukohast väga tähtis kõrghariduse üldine rahastamine, et Tartu Ülikool saaks hoida ja arendada erinevate valdkondade erialasid ning olla rahvusvaheline rahvusülikool.

Tallinna Tehnikaülikoolis esitati sel aastal esimesse astmesse ligikaudu 3700 avaldust. Kõige vähem avaldusi esitati maapõueressursside, hoonete sisekliima ja veetehnika ning ettevõtlus ja elamusmajanduse erialadele.

Ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll sõnas, et koolil on erinevaid viise, kuidas erialasid tutvustada ja populaarsemaks muuta. Peamised meetodid on erialatutvustused ja töötoad koolides, aga palju abi pakuvad ka ülikooli vilistlased ning ettevõtete stipendiumid üliõpilastele.

Volli sõnul on oluline vaadata sisseastumise laiemat konteksti, sest tehnikaülikooli esimesse astmesse vastuvõtt põhineb lävenditel, milleks on laia matemaatika riigieksami sooritamine vähemalt 50 punktile. "Siin on oluline laiem trend – noorte huvi loodus- ja täppisteaduste vastu on vähenenud."

Voll tõdes, et viimastel aastatel on tehnikaülikool mõned õppekavad sulgenud, sest ülikool jälgib, et lõpetajatel oleks otsene väljund tööturu sektoritesse, kus on suur nõudlus ja kõrge palgatase. Kõrghariduse alarahastuse tõttu on ülikool vastuvõtu lävendeid tõstnud ja vastuvõttu vähendanud. "See on kindlasti olnud ainuõige samm. Näeme sellest ka märgatavat tõusu õppekvaliteedile ja lõpetajate arvudele," lisas ta.

Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve sõnul tegutsevad nad samuti iga aasta selle nimel, et sisseastujaid vähese huviga erialadele juurde saada. Ta toob vähem populaarsete erialade atraktiivsemaks muutmise põhiaspektideks nende suurema turundamise ja õppekavade päevakajastamise, lisaks teevad nad koostööd gümnaasiumitega.

Kandideerijate vähesus ei mõjuta Järve sõnul erialade jätkusuutlikkust ja õpetamist, sest huvilisi on seni olnud piisavalt, et õppekavad avada. Ta lisas, et vähene kandideerijate arv ja järelkasv bakalaureuseastmes võib mõjutada aga magistri sisseastumisi, sest huvilisi võib olla õppekava avamiseks liiga vähe.

Maaülikooli sisseastumine veel käib, kuid kõige vähem kandideerijaid bakalaureuseastmes on seni olnud toiduainete tehnoloogia, puidutöötlemise tehnoloogia ning põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavadele.