"Eelmisel aastal pikendas välisministeerium suursaadik Merike Kokajevi lähetust Minskis aasta võrra. Lähetus lõpeb selle aasta 31. juulil. Selle aasta hilissuvel või sügisel on planeeritud suursaadiku vahetus, kuid tingimusi, mis saadiku kohale asumist ja akrediteerimist võiks kahe-kolme kuu pärast mõjutada, on keeruline ennustada," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots ERR-ile.

Kokajev andis oma volikirja Lukašenkale üle 13. detsembril 2016. aastal. Tavapäraselt on Eesti suursaadiku lähetuse pikkuseks välisriigis neli aastat.

"Konsulteerime tihedalt partneritega, kel samuti saadiku vahetuse protsess käsil, ning liigume üks samm korraga," ütles välisministeeriumi pressiesindaja.

Leedu teatas eelmisel nädalal, et ei kavatse Lukašenko juurde uut suursaadikut nimetada, kui nende praeguse saadiku Andrius Pulokase ametiaeg augusti alguses lõppeb ja ta kodumaale naaseb. "Minskisse jääb kuni asjaolude muutumiseni ajutine asjur," ütles Leedu presidendi välisnõunik Asta Skaisgirytė uudisteagentuurile BNS. Pulokase määras Minskisse Leedu endine president Dalia Grybauskaitė 2016. aasta juulis.

Valgevenes mullu 9. augustil peetud presidendivalimised ei olnud demokraatlikud ega ausad, tulemusi võltsiti Lukašenko kasuks ning valimiste järel alanud opositsiooni protestidele on võimud vastanud karmide repressioonidega.

Välisuhtlemise seaduse kohaselt nimetab ja kutsub tagasi Eesti saadikud president valitsuse ettepanekul, kirjutades alla nende voli- ja tagasikutsumiskirjadele. Volikirja esitab saadik sihtkoha riigipeale.