Kesklinna jaoskonna juhtivuurija Inna Toater ütles ERR-ile, et 12 väärteomenetlusest kuus olid avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumise kohta, neli võimuesindaja solvamise paragrahvi alusel ja kaks avaliku korra rikkumise paragrahvi alusel.

"Praeguseks on politsei enamiku menetluste osas oma toimingud teinud. Tehtud on kaheksa väärteootsust, millest kaks ootab jõustumist ning kolm kaevati edasi kohtusse. Jõustunud on kolm väärteootsust, kus teo toimepanijatele määrati rahatrahvid vastavalt avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumise, võimuesindaja solvamise ja avaliku korra rikkumise eest," rääkis Toater. 

Toater rääkis, et kohus on tühistanud ühe politsei otsuse avaliku koosoleku nõuete rikkumise kohta.

"Avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumise kohta pole Eestis palju menetlus- ega kohtupraktikat, mistõttu annab politsei tehtud lahendi kohtus läbi vaidlemine hea tagasiside seaduse tõlgendamise ja eesmärgi kohta. Karistusseadustiku vastav paragrahv jõustus 2014. aasta 1. juulil ning sellest ajast alates on Eestis selle paragrahvi alusel alustatud vaid 16 väärteomenetlust, neist 12 käesoleval aastal. Hetkel ootamegi kohtult põhistatud otsust ning pärast põhjendustega tutvumist saame võtta seisukoha otsuse edasi kaebamise osas," lausus Toater.

Toater märkis, et kohus tühistas ka ühe politsei otsuse võimuesindaja solvamise kohta, sest kogutud tõendeid tervikuna hinnates puudus kohtu hinnangul selles kaasuses väärteokoosseis. Ta lisas, et kohtusse on kaevatud ka üks avaliku korra rikkumist puudutav menetlusotsus, mille kohtulik arutamine on alles ees. 

"Osad sarnase sisuga menetlused on ühendatud üheks menetluseks ning veel käimasolevas kolmes menetluses jätkab politsei toimingute tegemist, võttes seejuures arvesse ka kohtu tõlgendusi avaliku koosoleku nõuete ning avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise asjaolude kohta. Vastavalt karistusseadustikule on väärteo menetlemiseks aega kaks aastat alates selle toimepanemisest," selgitas Toater.