"Tuleb mõista, et viiruse piiramiseks on ainult kaks võimalust: 16.-17. sajandi võimalus ehk täielik isolatsioon ning 20. sajandi võimalus ehk töötavad, tõhusad vaktsiinid. Kõik muu, loodus-, looma-, taimetooted ei tule arvesse," rääkis Maimets "Vikerhommikus".

"Mida rohkem vaktsineerimist, seda vähem piiramist. Meie kõigi asi on tempo üles saada."

Maimets nõustub teadusnõukoja juhi professor Irja Lutsariga, et rohkem peaks olema positiivset teavitamist vaktsineerimisest. Aga veel rohkem on ta nõus perearst Karmen Jolleriga, kes on öelnud, et tegelikult peab ka vaktsineeritud inimene selgelt nägema, mis on tema eelised võrreldes mittevaktsineerituga.

Maimets tõi näiteks Taani, kus ta hiljuti käis ja kus on väga selged reeglid: kui tahate moodsa kunsti muuseumi minna, näitate ette vaktsineerimistõendi, mitte rohkem kui kolme päeva vanuse koroonatesti või läbipõdemistõendi. Tahate hotelli fuajees kohvi juua, taas tuleb vaktsineerimistõend ette näidata. See ei tähenda, et Taani oleks kuidagi ebademokraatlik riik, aga nad on süstemaatiliselt võtnud ette inimestele näidata, mis on kasulik ja mis mitte, rääkis Maimets.

"Selge, et ainult leebe peapaitamisega enam ei saa ja tuleb motivatsiooni aktiivselt poolelt tõhustada," rõhutas Maimets, lisades naljatamisi, et ka Soome on siinkohal Eestile "appi tulnud", piirates reisimisvõimalusi vaktsineerimisnõude, testimise või läbipõdemistõendi ettenäitamisega.

Maimets rõhutas korduvalt, et igasugune vaktsineerimine on parem kui mittevaktsineerimine, seda ka tingimustes, kus viirus ise on endiselt üsna uus ja värsked tüved veel uuemad. Kõik praegu Euroopa Liidus lubatud vaktsiinid on efektiivsed raskete haigestumiste ja surmade ärahoidmisel. Ka Eestis annab sellest tunnistust haiglakoormuse vähenemine.