Mai alguses ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, et linnahalli ümberehitamiseks plaanitud koostöö Tallinkiga ei jätku ning tarvis on otsida uusi partnereid. Üks võimalik partner kirjutas linnavalitsusele 8. juulil.

AS BaltCapi juhatuse liige Peeter Saks teatas, et nende Infrastruktuurifond saab panustada nii linnahalli täpse funktsionaalsuse väljatöötamisel, olla investor, projekti elluviija kui ka hoone hilisem operaator.

Saks tõi välja, et fondi investorite seas on Euroopa investeerimispank ja Baltimaade pensionifondid. Fondi maht on 100 miljonit eurot, kuid mujalt raha kaasates saab fond rajada kuni 500 miljoni euro mahus projekte.

BaltCapi esindajad ja linnapea Mihhail Kõlvart kohtuvad sel reedel. Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu jäi siiski äraootavaks.

"Meie seis linnahalli arendamisel ei ole nüüd nii vilets, et me peaksime seda tegema iga hinna eest. Ja mulle vägisi tundub, et me selle projektiga ei suuda ühegi fondi ootusi rahuldada just tootluse osas," tõdes Riisalu.

Riisalu selgitas, et linnahalli projekti tasuvusaeg võib küündida 25-30 aastani.

"Ja kui me ta iga hinna eest mingi fondiga koos valmis teeme ja kui fond näiteks leiab, et viie või kümne aasta pärast tahab exitit teha ehk väljuda, siis mina arvan, et see võib olla keeruline situatsioon," lisas Riisalu, kelle sõnul vajab linn kindlust. "Et selle asja jätkusuutlikkus on tagatud pikema perioodi peale, kui on reeglina fondide puhul."

Fondil töös ka Leedu rahvusstaadioni ehitus

Oma kirjas märkis Peeter Saks, et 2017. aasta suvel loodud fondi eluiga on 20 aastat. "Linnahalliga võrreldavas mahus on fondil töös 15 000-kohalise Leedu rahvusliku jalgpallistaadioni rajamine Vilniusesse, kus fond on investor ja operaator," kirjutas Saks. Staadionisse investeeritakse 100 miljonit eurot.

Aivar Riisalu ütles, et pole ise BaltCapi esindajatega kohtunud, kuid teadis rääkida, et üldiselt ootavad fondid viie- kuni kaheksaprotsendilist tootlust.

"Võttes aluseks Tallinna krediidireitingut, oleks meil võimalik need 100 miljonit ise laenata sinna ühe protsendiga aastas. Miks me peame võtma fondi raha, mille eest me peame maksma näiteks kaheksa protsenti aastas?" küsis abilinnapea.

Peeter Saks selgitas oma kirjas, et erakapitali kaasamine võimaldab linna vahendeid mujal kasutada ning fondist saaks projektile motiveeritud eestvedaja.

"Kõige kulukam olukord on, kui linnahall jätkuvalt kasutult seisab ja seal rahvusvaheliste sündmuste korraldamisest saadav otsene ning kaudne majandus elavdav mõju jääb saamata," lisas Saks. Ta jätkas: "Kontsertide, konverentside ja teiste rahvusvaheliste suursündmuste korraldamisel linnahallis on märkimisväärne positiivne mõju linna majandusele. Arhitektuuriliselt väljapaistva ja väärikas asukohas hoone kordaseadmine tõstab oluliselt ka linnaruumi kvaliteeti ning avab linna senisest enam merele."

Aivar Riisalu juhtis veelkord tähelepanu, et kui linn sooviks, võiks ta raha saada ka pangast. Ühtlasi rõhutas abilinnapea, et läinud aastal Tallinkiga sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli pole keegi tühistanud.

Riisalu eelistaks pigem Eesti ettevõtjaid

"Meil ei ole täna selget plaani," tunnistas Riisalu. "Selle pärast, et see plaan, mis oli, on hetkel külmutatud. Aga mina eelistan hetkel pigem Eesti ettevõtjaid kui fondi."

Riisalu sõnul pole mõtet ka otsustega kiirustada. Riigieelarve strateegia järgi valmistub riik linnahalli panustama tuleval aastal 20 miljonit ja ülejärgmisel aastal veel 20 miljonit eurot.

"Ebareaalne on sinna järgmisel aastal 20 miljonit paigutada, sest projekteerimistki pole alustatud," ütles Riisalu. "Tema sisu väljatöötamine ju peatus sellel hetkel, kui poolteist aastat tagasi see jama peale hakkas. Keegi pole ju tänaseni suutnud selgeks teha, milline see konverentsikeskus välja nägema peab. Täna tuleb hakata sisu välja töötama, millega me kavatseme sügisel peale hakata."