Harjumaal Kiilis tuvastati 2000 seaga farmis sigade Aafrika katk
Põllumajandus- ja toiduamet tuvastas Harjumaal Kiili vallas ligi 2000 seaga OÜ Pihlaka Farmis sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine. Seafarmile on seatud kitsendused ja sead tapetakse.
Esimene teavitus sigade suremusest farmis jõudis põllumajandus- ja toiduametisse 13. juulil. "Positiivne proov tuvastati OÜ Pihlaka Farmis passiivse seire käigus. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi," ütles põllumajandus- ja toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.
Seejärel korraldab PTA farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni. Taudipunkti likvideerimiseni on piiratud inimeste ja transpordi liikumine.
"Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses ei jää ühtegi teist seafarmi," ütles Sammel. Taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult põllumajandus- ja toiduameti volitatud inimesed.
Sigade Aafrika katk ei ole nakkav teiste loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda. Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.
Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel katkust tabatud farmist surnud metssiga, kellelt tuvastati uuringute käigus sigade Aafrika katk. Samuti on leitud juulikuus sigade Aafrika katk viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.
Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27. farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.
Viimane SAK taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk pea neli aastat ei ole Eestis diagnoositud sigade Aafrika katku mitte üheski seafarmis.
Metssigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Tänase seisuga pole sigade Aafrika katku tuvastatud ainult Hiiumaal.
Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult sigade Aafrika katku antikehi, need on loomad, mis on haigusega kokku puutunud ja neil on tekkinud haiguse vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole, ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. 2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued sigade Aafrika katku viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis.
Toimetaja: Huko Aaspõllu