Kohtualune Paul Allard Hodgkins kahetses oma käitumist ja kinnitas, et tal on Kapitooliumis märatsemise pärast häbi. Lugedes ette varem valmiskirjutatud teksti, kinnitas Hodgkins, et tema käitumise põhjustas Kapitooliumi poole tungelnud rahvamassis valitsenud üldine eufooria. Kohtualuse sõnul oli rahvamassiga ühinemine Pennsylvania Avenüül tema elu seni kõige lollim otsus.

Mehele mõisteti kaheksa kuu pikkune vanglakaristust, tegu on esimese Kapitooliumis märatsenuga, kes trellide taha saadetakse.

Süüdistajad tahtsid Hodgkinsi 18 kuuks trellide taha saata, leides et tema, sarnaselt igale teisele Kapitooliumis märatsejale, andis oma panuse kollektiivsesse ohtu demokraatiale, sundides rahvaesindajaid Joe Bideni valimisvõidu ametlikku tunnustamist edasi lükkama ning vihaste laamendajate eest varjupaika otsima.

Kohtuotsuse välja kuulutanud kohtunik Randolph Mossi sõnul oli Hodgkinsil, nagu igal teiselgi märatsejal, oma osa USA ajaloo ühes häbiväärseimas episoodis.

Siiski otsustas Moss, et süüdistatav peab vanglas veetma vähem kui aasta. Mossi sõnul ei olnud jaanuarikuine märatsemine mitte ühegi tunnuse järgi protest, vaid tegu oli ühemõttelise rünnakuga demokraatiale. Rünnakuga, mis jätab USA mainele pleki veel tulevatekski aastateks.

Hodgkinsi protsess annab mõista, mis ootab ees sadu teisi süüdistatavaid, kes jaanuarikuise märatsemise eest alles oma otsust ootavad. Kõik nad mõistetakse ilmselt süüdi tõsises kuriteos, samas on ära jäetud süüdistus vandenõus osalemises.

Süüdistajatega sõlmitud leppes tunnistas Hodgkins end möödunud kuul süüdi riikliku protseduuri nurjamiskatses, mille eest võib saada maksimaalselt kahekümneaastase vanglakaristuse. Vastutasuks võtsid süüdistajad tagasi mõned väiksemad süüdistused, näiteks sissetungi valitsusasutusse ja korratuste juhtimise.

Hodgkinsit pole kordagi süüdistatud kellegi omandi lõhkumises või isikuvastastes kuritegudes. Süüdistajad möönavad ka, et Hodgkins võttis vastutuse kohe kohtuprotsessi alguses, tunnistades end süüdi. Samas tuletavad süüdistajad meelde, et süüdistataval olid kodulinnast Tampast Washingtoni sõites kaasas võrk, kaitseprillid ja latekskindad, mis näitavad, et ta oli põhimõtteliselt valmis Washingtonis vägivalda tarvitama.

Kaitsjate sõnul polnud Hodgkinsile eriti rasket karistust vaja ka seetõttu, et ühiskondlik häbimärgistamine jaanuaris kordasaadetu pärast jääb teda saatma kogu tema järelejäänud elu vältel ning seda tuleks seega pidada karistuse osaks. Ka rõhutasid kaisjad, et Hodgkins pole varem millegi seadusevastasega hakkama saanud ning tema senine elu on olnud pigem eeskujulik.