"Teravalt joonistub välja, et meil on erinevates ministeeriumites, nende allasutustes kohti, kus peame hooldama süsteeme, peame hooldama keskkondi kus hoitakse mingeid olulisi asju. Ja siin suhteliselt süüdimatult tunnistatakse, et aastaid ei ole keegi tegelenud, mingi mandaat sai kuskilt läbi, asi jäi venima ja kolm aastat hiljem avastatakse, et oleks pidanud olema keegi, kes selle eest hoolitseb," rääkis Lepik.

"Kogu see auk – kuidagi tundub, et seda kaevatakse aina sügavamaks ja sügavamaks," sõnas Lepik.

Riikoja sõnul on üks asi terviseameti ja selle juhtide käitumine, ja küsimus pole selles, et valvsus oleks kadunud. "Probleemid on selle külmlaoga olnud pidevalt," rääkis ta.

Riikoja meenutas, kuidas 10 aastat tagasi võitles toonane minister Helir-Valdor Seeder põllumajandusministeeriumi Riigi Kinnisvara AS-i alla viimise vastu. "Tema postulaat oli see, et kellelgi pole Riigi Kinnisvara alla minekust paremaks läinud, kuna RKAS on äriettevõte, kelle eesmärk on teenida kasumit ja mitte asja sisuliselt vaadata," rääkis ta.

"Kui me vaatame külmlao temaatikat, siis see on sulaselge tõsi, tõestus samale probleemile. RKAS on terviseameti hoone ehitanud, kelle omaduses see on ja kes haldab ka külmladu. Algusest peale oli selge, et see külmladu pole korrektselt ehitatud, ta ei toimi, seal on palju riske üleval, aga üritati põlve otsas probleeme ära lahendada," sõnas Riikoja.

Kui terviseameti külmlaos ei oleks hoitud annetamisele minevaid koroonavaktsiine, ei oleks Riikoja hinnangul avalikkus õnnetust tähelegi pannud. "Aga kahju kõigi teiste vaktsiinide hävimise näol oleks ikkagi juhtunud. Kes vastutab selliste asjade eest ja kas on õige see, et kui räägime kinnisvarast, ruumidest, siis on müstiline riigiettevõte, kes justkui nagu tegeleb, aga sisuliselt ei taha kunagi asjadega tegeleda?" küsis ta.

Lepik juhtis tähelepanu, et raisku läks palju väikelastele mõeldud vaktsiine, mida tuleb saada teise ja kolmanda eluaasta vahel. "Asendusvaktsiine, mis on võetud, tuleb jällegi varasemalt teha ehk nii mõnigi lapsevanem võib olla olukorras, kus peab viima oma lapse kiiresti vaktsineerima. Ma loodan, et perearstid suudavad selliseid asju kommunikeerida," sõnas ta. "Sellel on päriselulised tagajärjed," lisas Lepik.

Riikoja sõnul ei tohi pugeda jutu taha, et ollakse alarahastatud, sest tuleb aru saada oma vastutusest ja selle tõsidusest. "Igasuguseid asju saab teha, igasuguseid asju saab mõelda, aga kõige olulisem on hoolida ja tajuda seda, et sinu otsustest sõltuvad teiste inimeste kui mitte elud, siis käekäik ja muretu olemine," sõnas ta.

Saates tulid teemaks ka vaktsineerimise korraldamine, kohtuotsuste avalikustamine ja Nordica.