Eesti peab paari aastaga taastama paar tuhat hektarit jääksoid
Eestis on 10 000 hektarit korrastamata turbakaevandusalasid ehk jääksoid. Aastaks 2023 on Eestil kohustus taastada neist vähemalt 2000 hektarit, et aidata vähendada süsinikuheidet.
Vooremaal asuv Laiuse jääksoo on üks suurematest märgaladest, kus riigimetsa majandamise keskus (RMK) 2019. aastal korrastustöid alustas. Nüüd on veetase saadud soovitud tasemeni ja kümnete hektarite suurune soo tagasi oma looduslikus seisukorras, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Selle jääksoo eripära on ka see, et siin pole tegu mitte lihtsalt jääksoo taastamisega, vaid ühtlasi on see ka uurimisala, kus viime läbi teaduslikke eksperimente, kuidas jääksoode taastamist võimalikult efektiivselt ja tulemuslikult läbi viia," selgitas Tartu ülikooli loodusgeograafia kaasprofessor Ain Kull.
Jääksoode veerežiimi taastamine on oluline taimestiku ja liigirikkuse hoidmiseks, aga ka kliimamuutuste ohjeldamiseks. Arvatakse, et meie kuivendatud soodest paiskub sama palju süsihappegaasi kui tervest kodumaisest transpordisektorist. Turba lagunemise tagajärjel lendub ühes keskmises Eesti jääksoos taevasse aastas umbes viis tonni süsinikku.
"Praeguseks on umbes 10 000 hektarit jääksoid, mis on kasutusest juba väljas. Lisaks on umbes samasugune suurusjärk, mis lähiajal on välja jäämas turbatootmisest. Eks aastate jooksul lisandub sinna veel omajagu alasid," rääkis Kull.
Seega on veel palju potentsiaali süsinikuheite vähendamiseks läbi jääksoode taastamise. Kuigi korrastamata turbakaevandusalasid on Eestis 10 000 hektari jagu, on kindlad taastamisplaanid ja rahastus praegu 2000 hektari jaoks, mis peaks tehtud saama ülejärgmiseks aastaks.
"Perioodil 2014-2023 on suunatud ühtekokku 81 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid ja sinna lisatud ka Eesti riigi oma panus. Eks igaüks võib ise arvutada, et kindlasti see ei ole odav tegevus, aga pikas plaanis kahtlemata tasuv," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Eesti looduse päeva puhul toimuvad sel nädalal igas maakonnas sealsete soode ja teiste haruldaste elupaikade looduskaitsetöid tutvustavad retked.
Toimetaja: Merili Nael