Arvamussaated Afganistanis toimuvast: see on Lääne läbikukkumine

Foto: Siim Lõvi/ERR

Afganistani langemine Talibani võimu alla nii kiiresti pärast USA ja liitlasvägede lahkumist on löök Läänele, eriti USA-le, kes 20 aasta jooksul panustas meeletult raha riigi sõjaväe ülesehitamisse, ent mis andis riigi sisuliselt lahinguteta käest, leidsid ERR-i pühapäevased arvamussaated "Olukorrast riigis" ning "Samost ja Sildam".

USA ja liitlasväed lõpetasid sel suvel 20 aastat kestnud missiooni Afganistanis, Eesti tõi oma viimased kaitseväelased sealt ära juuni algul.

Ainuüksi USA panustas Afganistani väidetavalt 88 miljardit dollarit, et üles ehitada mägiriigi sõjaväe võimekus, et panna vastu islamistlikule Talibanile. Nüüd aga on riik loetud päevadega ja sisuliselt ilma võitluseta langenud ikkagi Talibani kätte.

Eestil ei olnud Afganistanis missiooni alustades eriti alternatiive, sest tahtis saada Lääneriikide ja NATO soosingut oma püüdlustele, sõnastas saate "Olukorrast riigis" üks juhte Indrek Lepik.

Ta leidis, et jääda selle juurde, et Eesti peamine eesmärk Afganistanis oli oma liitlast USA-d toetada, on nüüdseks pisut lühinägelik, eirates seda, kuhu me oma 30 taasiseseisvuse aastaga riigina oleme jõudnud.

Kaassaatejuht Holger Roonemaa tõdes, et ka USA-l endal pole ühtki head ideed, mida praeguses olukorras teha.

"Nii kiire kokkukukkumine on onud kas šokk või vähemalt halb üllatus," ütles ta. "Ei näe perspektiivi, mis seda riiki ja rahvast päästa suudaks."

Kui pealinn Kabul kukub, on riigis kogu kontroll Talibani käes, mis tõstatab rea küsimusi, alates sellest, kas tüdrukud tohivad koolis edasi käia ja lõpetades terrorismi ekspordiga.

Ta lisas, et USA saatkond oli palunud end Kabulis puutumata jätta, ent nüüdseks ollakse juba olukorras, kus saatkonnas põletatakse dokumente.

"20 aastat Ameerika Ühendriikide tegevust Afganistanis on läbi kukkunud," lisas Lepik, tõdedes, et nii kiiret ja räiget riigi kokkukukkumist ei julgenud keegi oodata.

"On ta üldse enam riik ja jätkab ta riigina pärast Talibani kätte kukkumist?" küsis Lepik.

Ta tõdes, et selle 20 aasta jooksul, mil USA riigis oma vägedega sees oli, ei lähtunud Afganistanist ühtki terrorirünnakut, ent Taliban ei kadunud selle 20 aasta jooksul ka kuhugi ära.

"Afganistani olukord peaks otseselt puudutama ka Venemaad ja Hiinat. Mõlemad riigid lasevad veel mõnda aega ilmselt olukorral eskaleeruda, et USA-d häbimärgistada," hindas Roonemaa.

Olukord puudutab Eestit lähemalt kui tuhandate kilomeetrite kaugus arvata laseks, sest Talibani võimuletulek vallandab miljonitesse inimestesse ulatuva põgenikevoo.

"Me ei tea, millised on nende põgenemisteekonnad. Põgenikevool on teema, millega hakkame õige pea kokku puutuma ka siin Eestis," ütles Roonemaa. "Kui keegi väärib põgeniku staatust, siis kindlasti Talibani režiimi eest põgenevad inimesed."

Lepik hoiatas Afganistani põgenike dehumaniseerimise eest, leides, et neist ei peaks rääkima kui migrantidevoost, kes Lääneriikidele peale vajuvad.

"Sel teemal on niikuinii vaja silma peal hoida, aga ei saa ka käsi puhtaks pühkida, et see Kesk-Aasia ongi üks pommiauk. Meil pole luksust sellist suhtumist kultiveerida," hoiatas Lepik.

Ka Toomas Sildam nimetas Afganistanis toimuvat Lääneriikide, eriti USA läbikukkumiseks.

"Kui see pole ebaõnnestumine, läbikukkumine, siis ma ei tea, mis on," ütles ta.

Anvar Samost tõi esile, et Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogus Afganistani teemajuht. Veel enne jaanipäeva tegi Eesti välisministeerium ametliku teadaande, öeldes, et Eesti roll on hoida rahuläbirääkimisi Afganistanis elujõulisena, toetada koostööd, leida kõigile osapooltele sobivaid lahendusi, mis aitaks saavutatud edu hoida.

"Ametliku võimu langemine loetud päevade jooksul oli kõigile pigem väga suur üllatus," tõdes Samost.

"Veel nädal tagasi ennustati, et Kabul peab vastu kolm kuud, siis korrigeeriti, et kolm nädalat, nüüd on küsimus, kas ta peab vastu kolme tundigi," lisas Sildam.

Samosti hinnangul on põhjust nende sündmuste valguses küsida, kas meile omane elukorraldus teiste traditsioonidega riigis on üldse mõeldav ja asjakohane.

Sildam toonitas, et Eesti osavõtt Afganistani missioonist oli kahtlemata oluline, sest me saime sealt olulised liitlassuhted, relvavendluse.

"Me ei suutnud seda riiki muuta toimivamaks ja ühiskonda helgemaks kui 20 aastat tagasi, mil talibid võimult minema löödi. Lääs on ebaõnnestunud. Aga sajad Eesti kaitseväelased said väga hea reaalse lahingukogemuse," hindas Sildam.

Samost nõustus temaga: "Mul pole mingit kahtlust, et Eestil on pikaajaline välispoliitiline ja julgeolekupoliitiline tulemus sellest kõigest, mis ei olnud tühi ega mõttetu, vaid väga õige valik tol hetkel."

Samas avaldas Sildam imestust selle üle, et 88 miljardi USA dollariga üles ehitatud Afganistani kaitsevägi andis nii suured provintsikeskused kui peatselt ka pealinna käest ilma lahinguteta.

"Nüüd peab USA 5000 sõdurit sisse tooma, et evakueerida oma saatkond," lisas ta.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: