Lutsar: delta tüvi ei nakata lapsi teistest tüvedest rohkem

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Irja Lutsar. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles ERR-ile, et koroonaviiruse delta tüvi lapsi rohkem ei nakata; probleemiks peab ta hoopis seda, et meie eakatest on kolmandik endiselt vaktsineerimata.

ERR palus Lutsaril kommenteerida ka mõnes Eesti meediaväljaandes kõlanud väiteid, nagu oleks koroonaviiruse delta tüvi nakatanud USA-s rohkem ja raskemalt just lapsi. Lutsar ütles, et see tõele ei vasta.

"Minul sellist teadmist küll ei ole, et delta tüvi lapsi rohkem lapsi nakataks. Terves reas Ameerika Ühendriikide osariikides on üldine nakatumine tõusnud ja kui see tõuseb, siis loomulikult haigestuvad ka lapsed rohkem. Olen dr Lutsuga (Tallinna lastehaigla juht Katrin Luts - toim) nõus, et mingit paanikat selles osas pole vaja üles kütta," sõnas Lutsar.

"1900 last on viimastel andmetel USA-s haiglas, mis riigi 300 miljonit elanikku arvestades pole väga suur arv. Olen rääkinud ka Inglise ekspertidega, kes on selle juba läbi elanud - ka nemad ei näinud, et rohkem lapsi haiglasse oleks sattunud. Nad nägid aga seda, et haiglasse sattus vähem inimesi kui alfa tõve kõrgperioodil ja ka suremus oli madalam. Aga laste nakatumine oli väike ja haiguse põdemine samuti kerge," sõnas Lutsar.

Viiruse kolmandas laines pole nakatumisnäitajad varasematest küll väga palju madalamad olnud, kuid oluliselt madalamad on Lutsari kinnitusel olnud nende inimeste arvud, kes on sattunud haiglasse.

"Kui me näiteks Islandit vaatame, siis tundub, et praegu on nakatumiselt kõige kõrgem laine, aga viimane surmajuht oli neil mais. Enne delta tüve. Neil on haiglates haigeid, aga enamus vaktsineerituid, kes nakatuvad, põevad seda kergelt.

Eestis viiruse langemise märke Lutsar praegu ei näe. Meie probleemiks peab ta seda, et erinevalt näiteks Ühendkuningriigist või Islandist pole meie vaktsineeritus nii hea, eriti vanemate inimeste seas.

"Meil on 60 pluss elanikkonnast endiselt 30 protsenti vaktsineerimata ja see mõjutab ka meie viiruse kulgu."

Koroonapassi tuleks küsida üritustel kõigilt

Lutsar ei pea õigeks Leedu äärmuslikku meedet, et kaubanduskeskustesse saavad siseneda vaid koroonapassi omavad inimesed. Küll aga leiab ta, et üritustel alates 50-ndast inimesest koroonapassi küsimine ei anna midagi juurde.

"Teadusnõukoda toetab lähenemist, et küsida koroonapassi juba esimesest inimesest. Kui ma käisin nädalavahetusel arvamusfestivalil, siis töötas see päris hästi."

Lutsari sõnul on vaktsineeritutel neli-viis korda väiksem risk nakatuda ja üle 10 korra madalam risk sattuda nakatudes haiglasse.

"Suurem vaktsineeritus teeks meie olukorra paremaks. Vaktsineeritud, isegi kui nad nakatuvad, nad on lühemat aega haiged, põevad kergemalt ja annavad teistele väiksema tõenäosusega viirust edasi," sõnas Lutsar.

Ehk Eesti väljapääs kolmandast lainest on tema sõnul tuua vaktsineerimisele inimesed, kes pole sinna veel tulnud.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: